Kasulik olemisest

 Mulle on öelnud üks minu sõbranna: Mind pole kellegile vaja, olen kasutu, mul ei ole lastele midagi anda ( raha mõttes) ja seepärast nad ei armasta mind ja mind pole neile vaja ..  

Kuigi see inimene müüs oma maja ja andis raha pojale , et too saaks  ehitada oma maja ja viia siis oma ema sinna elama .  Viis ema sinna, andis emale  elamispinna,  aga ema tunneb ennast nüüd kasutuna, üksikuna , keegi temaga ei räägi , keegi ei tee temast väljagi ja kõik on hirmus paha .   

  Ma olen teda lohutanud, et  tema vanaduspõlv on ju kindlustatud ta on pojaga  samas majas, saab abi, kui on tarvis,  on omaette tuba ja õu,  saab tegelda oma asjadega kodus,  niikaua kuni on poja pere  tööl ja lapselaps koolis .  Aga kui nad tulevad koju siis minuga keegi ei räägi – ütleb ta

 Inimene vist on nii seatud, et tahab olla teistele kasulik, teiste poolt märgatud , teiste poolt hinnatud. Inimene ei oska olla nagu lill, et lihtsalt õitseb (lugesin Linda blogist ) '

 Nii minu sõbranna mõtleb, et kui nüüd teised  koju tulevad- siis on nende kohustus tulla kõigepealt ja  küsida- kuidas emal päev on läinud ja lõbustada teda –kuna on olnud üksinda päev läbi kodus . Aga ta ei mõtle, et teised ehk tahavad tulla koju puhkama pika tööpäeava järel ja mõni toob veel koju ka tööd kaasa .

Sellised arusaamatused saaks ehk lahendada, kui inimesed vestleksid omavahel ja räägiksid läbi, aga mis tegelikult toimub – koguneb palju lahtirääkimata solvanguid . Üks solvub selle peale, et temaga ei räägita ja teine ei saa aru miks teine mossitab ja on pahur .

Mul on ka mitmeid tuttavaid, kes proovivad oma laste eest kõik asjad ära teha.  Lapsed on kasvanud abituteks ja ainult nõuavad et oleks kõik olemas .  Last on poputatud väiksest peale – näiteks kui mannapuder ei kõlba siis keedetakse  riisiputru .  Lõpuks on lapsest kasvanud türann ja nõudja. Ja kui ei saa siis viskab kodus asjad puruks ja annab emale peksa .   Varastab ja joob . Soovitasin sellel vanal emal minna hooldekodusse,  kuhu ta saigi koha, aga käib sealt veelgi oma joodikust poega aitamas ja raha viimas ...  Tahab olla kasulik.  

 Ma olen nii palju kuulnud jutte,  et lapselapsi kasvatavad vanaemad,  ma ei ole vastu, kui vanaema hoiab vahetevahel lapsi, aga, et ema elab lapsest  eraldi ja lapselaps vanaema juures ...  see pole ju õige , kui oled lapse sünnitanud siis see on ju sinu oma laps ja peab ikkagi olema niipalju südametunnistust, et ise kasvatada oma last ja siis kui laps suurem siis teha oma karjääriredelil samme , mina õppisin  Soomes 46 aastaselt uue eriala.  Õppida pole ju kunagi hilja .

Selles suhtes olen mina resoluutne, et iga laps peab elama koos oma vanematega . Olen ise kasvatanud kaks last ja  pole oma lapsi usaldanud ka kõige parematele vanaemadele/ vanaisadele .   Ei ole nad koolivaheaegadel viibinud  KORDAGI kusagil hoiul ja mul polnud  vajadust, sest ma olin õnnelik, et sain hoida oma lapsed enda ligi, kogu nende lapsepõlve,  ei ole nad vanaema hellusest ilma ka  jäänud, sest vanaema käis meil külas tihti ja meie vanaemade pool maal ka piisavalt tihti kogu oma perega ...

 Veel näide lugesin, et tänapäeva emad on väga väsinud laste hoidmisest – käivad juba alla aastase lapse juurest puhkamas närvi  kogumas jõudu . Et saaks edasi oma lihase lapsega olla – issver, mis jutt???

Millest väsinud – oma lapsest ???

 Mis siis edasi elust saab, kui juba imiku hoidmine, keda ema ei ole isegi imetanud, juba nii raske on ?? Kui paljud üldse tänapäeval oma lapsele tissi annavad ?  Miks on neid allergiaid ja kõiksugu imikute kõhuhädasid ? 
Veel võikam on vaadata, kui rase naine käib suits ees terve päeva ...  pärast hädaldavad, et ei jöua oma last hoida ... muidugi ei jõua kui on lapse ära mmürgitanud ja laps vaevleb oma hädadega !

 
Laps jäetakse nii tihti vanaemadele ja teistele sugulastele hoida, kui ema isa käivad välismaal puhkamas –   kellest või millest ???   taas oma lapsest ?  Mina küll nii väsimust ei põdenud, kui noorena tööl käisin ja lapsi kasvatasin ...  pealegi oli minu abikaasa kodust kaugel tööl ja praktiliselt kasvatasin ikka üksi ..   Oma lastest ei olnud väsinud kunagi ,kuigi selliseid rüblikuid andis otsida ...

 Ei taha öelda,  ega ei ütle ka ,et olen ideaalne ema olnud , mul on omad head ja vead, aga ma armastasin oma lapsi niipalju, et nad elasid ikka oma kodus ja ei olnud kui orvud teiste hoida ...  Kui sünnitasin lapsed, siis teadsin et pean nende eest ka vastutama . Seda ma tegin ka .

Oma lapselaps elab teises riigis ja näinud olen teda vaid korra,  kuna ise sinna ei suuda reisida  ja nendel on siia ka raske välja pääseda .. ehk on see siis mulle karistuseks ,et oma lapsi vanaemade kasvatada ei  andnud ..

 

Minu arvamus ei pruugi olla õige ja ma  ütlen, et igaüks toimib nii, nagu heaks/ kõige paremaks  peab ja arvab, aga see on minu enda isiklik arvamus ja nii nagu Teil on õigus teistmoodi mõelda ja teha, nii on minul õigus enda arvamusele .