Juhan Liiv 150

Juhan Liiv



Kena mees,  aga suri liiga  vara- 49 aastaselt . Mäletan koolisõpitud luuletusi .


 150 sünniaastapäev
Väga tähtis ju,  et me teda mäletame ja esimesena tuleb meelde kohe koolis öpitud luuletus

RÄNDAJA

Tulin linnast. Lumesadu.

Tööd ei leidnud kusagilt. —
Lumesadu. Jalad väsind.
läbi, läbi näljane.

Kuskil teed, ei tulekiiri,

aeg ju hiline.
Ennäe! tulukene siiski
vilgub viimati.
Koputan ja astun sisse —
Lahkelt lahti tehakse.
Tüdruk võtab ahjust leiba,
Sooja leiba — mõtelge!
Soe saun ja lõhn nii armas. —
Tühi kõht. — «Kas soovite,
külamees, vast sooja leiba?»
Murdis tüki minule.
Suure tüki sooja leiba!
Oh küll maitses magus see!

Soe leib ja soe süda,

perenaine tasane.
Kust sa tulid, kuhu lähed?
Kas sul naine, võõras mees?»
Säält ma tulen, sinna lähen,
olen vaene reisimees.

«Mitu venda sul või õde?

Isa, ema elavad?»
Mina üksi! Kibe tõde,
kõik nad ära surivad.
«Tibi-tibi, tibi-tibi —
suurem neist on kukeke.
Mul on neli kanapoega,
jutt neid ajas ülesse…»

Üle vee.

Üks laevuke lääb üle vee, lääb üle vee ja lainete. Kui valge luik kaob üle vee, kaob üle vee ja lainete. Mu armuke ja kullake — läks üle vee ja lainete. Silm kaugele käib üle vee, käib üle vee ja lainete. Ei laineke ei kõnele mul üle vee ja lainete. Mu armuke ja kullake — on üle vee ja lainete! Ta lendab mesipuu poole. Ta lendab lillest lillesse ja lendab mesipuu poole ; ja tõuseb kõuepilv ülesse — ta lendab mesipuu poole. Ja langevad teele ka tuhanded: veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole. Kuis süda mul tuksud sa rahuta, kuis kipud sa isamaa poole! Kesk kodumaad — siiski nii koduta, mis ihkad sa tema poole! kuis püüad sa välja kahtlusest, kuis ikka leiad sa tema eest, kuis rõhub rusuja voole sind, tungides tema poole! Oh sina, kes oled sa väljamaal, kuis õhkad sa isamaa poole! kes väljamaal oled raskel aal — kuis ihkad sa tema poole! Ja puhugu vastu sul surmatuul ja lennaku vastu surmakuul — hing tõuseb isamaa poole! Ei ole sa, süda, väljamaal, kust ihkaks sa kodu poole. Sa oled kodu, kesk isamaa raal ja otsid teed tema poole. Teed otsin, oh teed otsin ma ja suren ja ärkan tund tunniga: kuid kuhu mind viskab ka voole: hing tõuseb säält sinu poole. SIIT aga seda luuletust polnud mul küll meeles .. ei oska öelda kas olen seda enne lugenud või mitte aga läks hinge ÄRGE KÜSIGE MULT LUULETUSI Ärge küsige mult luuletusi, ärge küsige mult midagi: hoidke oma arutuse-mesi, hoidke oma kiitus tagasi. Andke vaesel eksijale varju, andke andeks nõdrameelsele, kellel paremat ei olnud teha — vaeva teistel, häbi endale.  Huvitav info Juhan Liivist  (30. aprill 1864 – 1. detsember 1913) Juhan Liiv (Johannes Liiv)  ● Oli eesti luuletaja ja proosakirjanik ● Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses ● Elu lõpus kannatas Liiv tagakiusamismaania all ja rändas ringi. ● Üks Liivi eluloo tuntumaid motiive on, et hooti kujutles ta end olevat Poola kuningana ● Ta asus ka mõne korra rongiga teele Poola suunas, kuni ta rongilt maha tõsteti ning tagasi  Tartusse saadeti. Looming ● Tema kirjatöid avaldati juba tema eluajal ● Eesti kirjandusse jõudis ta tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul ● Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. ● Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast ● Enda kirjutatud kurbades luuletes, peegeldas  luuletaja enda traagikat  ● Loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke  maastikke. Mälestuste jäädvustamine ● Üks tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi  tehtud portree.  ● Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad ● Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. ● Tema hauale Alatskivi kalmistul püstitati skulptor  Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. ● Alatskivi lähedal avati luuletaja 100.  sünniaastapäeval mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas.  ● Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. ● 1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi muuseum ● Kooli fuajees paikneb alaline näitus ● Aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja  haljasalal graniitbüst ● 1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda  andsid algselt välja Alatskivi aiandussovhoos ja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool ● Tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi  Keskkool ja Liivi Muuseum. Mõningad raamatud ● "Kümme lugu" (1893) ● "Vari" (1894) ● "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) ● "Kogutud teosed" I-VIII (1921–1935) ● "Valitud luuletused" (1949) ● "Teosed" (1954, 1956) ● "Rukkivihud rehe all" (1964) ● "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) Luuletus „Mine ära“ Mine ära, mu noorus, sa —sind mina näha ei kannata! Mine ära, au kõrguste unistus, nagu paha südametunnistus!  Videod ● http://www.youtube.com/watch?v=EhnxJMCgsXM ● http://www.youtube.com/watch?v=TKihtz0x-GY Kasutatud kirjandus  ● http://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/19 ● http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv