V a s t u v õ t t tervisekeskuses

  27. oktoober 

 Käisin  med.õe vastuvõtul . Aeg oli määratud 12.10 . aga saadeti sõnum, et lükatakse edasi .

 Esiteks see  pikkade korideridega võitlemine .  

Ega tervete jalgadega inimene ei saagi  päriselt aru, et see on nii raske, ei saagi päriselt aru, kui suur  väljakutse on nendes pikkades koridorides keppide abil koperdada . Mitu pikka koridori enne kui kohale jõuad .

 Istud seal üksinda  ja ootad, et kunas sisse hõigatakse ja hea, kui siis istud selle ukse kõrval, või lähedal , halvemal juhul  pead koridori teise otsa veel kõmpima  , med õde seisab ukse peal ja ootab et millal sa kohale jõuad ...  

  Seekord oli ikka nii  nõme käik . minu jaoks ei mitte midagi  kasulikku mis ma oleksin sealt kaasa saanud peale ühe asja, kirjutan sellest hiljem .. 

 

 Kõigepealt läks tükk aega, et  võtsime läbi kõiki rohud  mida ma tarvitan ..   kõik on ju seal paberites ja arvutis kirjas, aga ükshaaval küsis üle  kas seda võtad ja kas seda võtad ... 

Siis  rääkisime  toitumisest,  sellest niipalju et  kui läksin kaalu peale, siis olin 6 kilo vähem kui  eelmisel korral  käisin kaalu peal , sellest oligi ainuke  rõõm , et pole juurde tulnud ...  TUBLI 

 Liikumisest, rääkisin et käin nüüd jälle basseinis ujumas ja virtuaalvõimlemist tegemas ja et isegi pöial on paranenud tänu sellele  , mitte et ta oleks päriselt paranenud sest ega see liigese muundumine ei paranegi aga vähemalt ei valuta .... ja see arst kelle juures käisin septembris ütles et õppige asju tegema teise käega ... täitsa uskumatu et  8 aastat arstiks õppinud inimene sellist juttu ajab ,,, selle asemel et midagi head rohtu soovitada .. 

 rääkisin sellest ,et väänasin õla välja  6 sept  ja samuti ujumine on aidanud  et ei ole enam nii valus .. 

rääkisin et  3 oktoobri hommikul ärgates oli põlv nii valus, et lausa nutsin ja ei saanud liikuda kui 1 cm kaupa edasi .. see 2 nädalat oli nii valus iga päev , siis hakkas tasapisi taanduma ja sain uuesti ujulasse minna

rääkisin, et see kindlasti tuli sellest et ma pole kaua aega üldse midagi liigutanud ja nüüd korraga sain põlvedele sellise suure koormuse, et lihtsalt põlv ütles üles  

sain teada, et kui ei saa ise liikuda, siis all tervisekeskuse infos on inimene , kes aitab kohale toimetada ratastoolis .. 

 rääkisin oma jalgade paistetamisest ja et miks mul üldse on vaja arsti juurde pääseda ..et ta kirjutaks mulle tõendi millega ma saan   haigekassalt  2 paari tasuta tugipõlvikuid aastas

 käskis mind voodile pikali visata ja vaatas mu jalgu,  talla alt puudutas  ja küsis kas ma tunnen ? 

jah tundsin ..  siis  ütles, et läheb kutsub arsti vaatama  mu jalgu ...  istusin siis voodikese peal ja jalad külmetasid , istusin ja istusin ja kedagi ei tulnud ,  lõpuks tuli med õde ilma arstita tagasi ja ütles et arst arvas, et ta ei pea tulema ...  

hakkasin nutma .. sedasi patsiendi peale sülitada on ikka väga ebaviisakas ja ebaproffesionaalne . küsisin kes see arst on  ütles venekeelse nime ei olnud enne kuulnud .. 

küsisin vereproovide kohta ... 

vastas ,et  kui lähen arsti vastuvõtule, siis arst ise  sellest pikemalt .

igaljuhul ma olin nii närvis ja pahane ja kurb  

 Eero viis mind koju ja ma lubasin Eerole, et kui saan koju siis kohe nutan peatäie, et läheks see äng üle aga kodus ei olnudki tahtmist enam nutta ,sest mis see enam aitab 

 õhtul sain siis sõnumiga arstiaja ... novembri lõpuks  

Kaela keerata ei saa

 

   Eile tundsin peavalu kergelt, võtsin  Panakodi  ja hommikul ei tundnud eriti midagi ja siis hakkas  kaelavalu ja kohe nii tugevalt, et eriti  pead pöörata polnud võimalik . Lasin mehel natuke masseerida ja võtsin 2 tabletti  Panakodi. 

 Määrisin Voltareniga ja  panin salli kaela ümber ja  hoidsin soojas .. Või oleks pidanud hoopis külmas hoidma ? 

 Praegu juba varsti õhtupoolik käes ega paremaks pole läinud ..  Vaatasin  mis internet kirjutab ja kuidas ennast aidata saan .. 

Koduse ravi võimalused

Kaelavalu ravitakse tavaliselt alguses valuvaigistitega (va trauma korral). Lisaks aitavad valu leevendada massaazž, spetsiaalsed võimlemisharjutused ning riidesse mähitud jääkott, mida tuleb hoida valulikus piirkonnas 10- 20 minutit.

Valu aitab ära hoida pidev võimlemine, õige seisev ja istuv tööasend.

 

Arsti poole pöörduge juhul, kui

• kaelavalule eelnes pea või kaelatrauma

• kaasneb palavik ja peavalu

• kui valu kandub edasi ka kätte või esinevad käes tundlikkuse häired

• valu tõttu ei saa te tavapäraseid töid teha.

• valu on tugev ja püsiv

• esinevad sagedased kaelavaluhood

Ravimine kartulimahlaga

 Lugesin Fb s  nii head nõuanded ... 

mõned juba vanad tuttavad tõed ja mõned natuke  värskemat meeldetuletust ,et isegi kartuliga saab ennast ravida  Lugesin Fb s  nii head nõuanded ... mõned juba vanad tuttavad töed ja möned natuke  värskemat meeldetuletust et isegi kartuliga saab ennast ravida ... ???😁

Maikuu keskpaik

   Oi kui kaua ma ei ole kirjutanud , kogu aprillikuu ja peaaegu pool maikuust ..  Aprill läkski liiga ruttu, aprilli kõige tähtsam sündmus oligi  pulmaaastapäev .. Ja see oli juba 18 nes.  Poleks  ise küll uskunud 18 aastat tagasi et see meie  kooselu nii kaua kestab . 

Aga tänusõnad pean siin ütlema minu mehele,  kes pole  alla vandunud ja kõik minu kapriisid rahulikult  üle elanud.   Nii hea on elada rahuliku mehega . Võiks arvata et  igav aga ei,  ega minu vanuses enam ei taha möllu ega  rahmeldamist . Hea kui kõik kulgeb vaikselt ,rahulikult ja liigse närvipingeta . 

   Sest mis on siin elus tähtis .... tervis   rahu ja rahulolu.

Rahu on siis, kui tead, et lastel on kõik hästi. 😊See on ma arvan emale kõige kõige tähtsam.   

Rahu on siis kui saad  istuda koos mehega diivanil vaadates  aknast välja ja olla lihtsalt vait ..   isegi telekas ei mängi ja ainult akna taga puu oksad vaikselt  kahisemas või kõvasti õõtsutades  ja linnud laulmas  või päris vait ....  see on abikaasana  nii tähtis.  Mõni ei kestaks seda vaikust  üle ühe minuti. Mulle meeldib .. ja tundub ,et ka mu mehele ..   

Rahu on, kui ei pea mõtlema  olmemuredele.  😊

Rahu on, kui  süda on rahul . 😊

Tervisemured on   muidugi selles vanuses juba loomulik osa elust ja eriti veel sel juhul kui oled kogu elu ebatervislikult elanud ..   Ei ole sportinud, ega kehakaalust  hoolinud ..   Võiks ju nii mõelda, et oleks siis nooruses   elanud  teistmoodi- siis oleks praegu parem tervis, aga pole mõtet hakata  midagi oletama ..

 Mis on see on .. 

Tean, et olen  ise oma hädades süüdi,  aga ennast süüdistada ju ka ei  ole  meelepärane tegevus , alati on kergem teisi süüdistada .. Seepärast jätame ka selle mure muretsemata .. 

 Selline  vaikne, rahulik elu  ei sobi paljudele  aktiivsetele ja tublidele tragidele ettevõtlikele ja tervetele vanuritele ..  Minu eakaaslased on veel väga krapsid  mutid, kortse on palju-  aga  tervis on hea ja jalad liiguvad ..  Ja mina olen  rõõmus- et neil hästi läheb , paremini kui minul mõnes mõttes . Aga kadedust ma ei tunne , ma olen  tänulik selle eest mis mul on ja  rõõmus selle üle mis teistel on  . 

Üks hea sõbranna  tegi eelmisel aastal  maikuu algul läbi maovähendamise operatsiooni ja nüüd aasta pärast tema pilte vaadates   olen  mõelnud, et   kui tubli ja tragi ta on ja kui ilus ta nüüd on ja ilu ei olegi selle asja juures kõige tähtsam vaid et kui kergelt ta ennast tunneb ---- 

Üks ainuke aasta  ja  selline  kilode koorem   seljast maha saadud.  Nüüd muidugi  on vaja seda hoida, aga   stiimul selleks on ju   olemas ... igapäevane hea tuju ja rahulolu .. 

Teise sõbranna sünnipäeva oleksin eaaegu ära unustanud ja tegelikult unustasingi ja tänu  sellele et meie ühine tuttav kirjutas ja tuletas meelde , tänu sellele pääsesin suuremast häbist . ei ole veel 20  aasta jooksul kordagi unustanud  parima sõbranna sünnipäeva ...  Ehk see aps  ka ajada vanuse kaela .😂. heheheh,  aga hästi läks, et sain sõbranna kätte  ja sain õnnitleda teda . 

 Täna on   pinginaabri sünnipäev . Võhma koolis olime pinginaabrid 7  ja 8 klassis ja pidime koos minema sisseastumiseksamitele Tallinnasse  Pisi- Pedasse , aga läksin sinna kahjuks üksi . Pinginaaber valis   kondiitri ameti ...  Pinginaabri nimi oli Terje .   aasta on pildil nii   1968   vist 

 

Homme  on aga minu ema sünniaastapäev ...  Kaks aastat   pole minu ema enam siin ilmas, aga  tunnen puudust temast iga päev ..  Ei ole päeva kui ta ei tule mu mõtetesse või siis ka unedesse ... 

Emadepäevalilled saatsin aga oma armsale klassijuhatajale, kes on 92 aastane  ...         Saatsin ka maasikakorvi ja raffaello  karbi ..  Rääkisime ka telefoniga ja  minu armas õpetaja oli pisarateni liigutatud ...  

Ma ei tea, kuidas saab mõni inimene tulla sinu ellu nii, et  jätab sinna nii sügava jälje oma headusega ja õiglusega , et ei suudagi teda kunagi ära unustada ... 

Ja tegelikult olime  ju  ainult 4 aastat  (5-8 klass)  koos tema õpetaja ja mina õpilane  ..  Aga  see soe tunne mida siis tundsin , ei kao. Ja mina ei olnud üldse mingi tema lemmiklaps  ega  viieline ,  aga  tema hoolitsust ja headust minu vastu ma tundsin. 

Sest  teised õpetajad ei olnud   sellised nagu tema.  

Annaks jumal talle veel tervist ..... 😍

 Ei ole veel käinud vaktsineerimas  . hakkan kohe uurima  kuidas ja millal saan sinna minna ..