Tere tulemast blogisse



Tere tulemast minu blogisse . Oleksin väga rõõmus kui jätaksite minule siia blogisse maha märgi, et olete siin käinud ja lugenud minu ülestähendusi . Selle eest oleksin väga tänulik

30. märts 2013

Klassiõde käis külas

 Eelmine nädalavahetus käis Tallinnast Pisi -Peda klassiõde ÜLLE  Tõnumaa, neiupõlvenimega Niinemägi , siin Hämeenlinnas Reggio Emilia  seminaril, Katuma lasteaias,  kus ka mina olen olnud tööpraktikal .
Ülle tuli koos väikese rühma kasvatajatega . Teised jäid Helsingisse ühe kasvataja mehe töökorterisse, kes nad siis järgmisel hommmikul Hämeenlinna toimetas.  Aga Ülle viidi bussijaama ja sealt siis tuli 19.45  Tampere bussiga Hämeenlinna. Leppisime kokku, et lähen talle bussijaama vastu kell 21.05 .

 Enne 21- te kutsusin takso ja oli tõeliselt tore taksojuht .  Taksosõit on minule odav,  ühe otsa eest 3 €  ja siis küsisin,  et kas pean maksma kaks otsa, kui bussijaamast võtame inimese takso peale ja tuleme sama taksoga tagasi . Taksojuht ütles, et võib  bussijaamas 10 min. oodata,  siis pean võtma juba uue takso ( või maksma 2 otsa ... )  Noh ja et me ei peaks   seal bussijaamas kaua ootama siis ütles et sõidab aeglasemalt, et mitte nii kiiresti kohal olla.   Siis tiirutasime veel linna peal  ja siis lõpuks veel bussijaamas ootasime minuti või paar .. 

Siis lõpuks tuligi Ülle buss.    ÜLLE TULI BUSSIST VÄLJA JA JÄI SEISMA JA MIND OOTAMA ...  Siis mina hõikasin ÜLLE .. ja ta tuli jooksujalu minu juurde . Kallisime ja taksojuht  võttis Ülle koti pani taha pakasnikusse ja Ülle istus taksosse , sõitsime koju . Pakkusin Üllele kana kookoskastmes ja riisi,  salatit ja kalasalatit. Ülle oli nii erutatud, et  tõstis kalasalati teisele taldrikule ja unustas proovida .. 
Wc uksega sai palju nalja , kuna keegi uutest inimestest ei oska seda millegipärast avada ja sulgeda,  siis õpetasin enne wc- sse minekut kuidas seda kinni ja lahti saab .  Ehk siis mõlemat korraga ei saa teha , vajutada linki alla ja keerata lukku üles ... Vot, ja millegipärast tahetakse seda alati teha ... . Seda nippi ei saanudki  Ülle selgeks ...   Rääkisime klassiõe Üllega kooliajast ja klassikaaslastest . Ülle oli muidugi reisist väsinud ja  panin ta suurde tuppa lahtikäivale diivanile magama . Paksu tekki ta ei tahtnud kuna arvas, et meil on väga palav ...    
 Ülle jäi kohe norskama ,aga  Eero (minu mees ) küsis kas tal meest ka on ja ma vastasin, et ei ole et tuli mehe juurest ära ja siis Eero arvas, et otsime talle siit mehe,  ja lisas et kahju, et Jokke ära suri ... Jokke oli meie kunagine hea naaber , olgu muld talle kerge ...

 Järgmisel hommikul jõime kohvi ja siis kalasalatit ...  jutustasime ja näitasin albumit ...
siis tõlkisin Üllele ühe   väikese artikli, et äkki läheb vaja . Ülle kirjutas mulle külaliste raamatusse head sõnad ja varsti hakkasimegi minema ... Viisin  Ülle taksoga kohapeale kus juba naised ees ootasid , tegime pilti ka.
ÜLLE ON VÄGA ANDEKAS . ta on lugenud cd peale laste muinasjutte , kirjutanud artikleid ,  koostab lasteaialehte internetis http://www.lasteaed.net/
ja  palju muid toimetusi ...
TA  on kirjutanud sõnad millele tegi muusika Urmas Alender, kes  leidis need sõnad kunagi noorteajakirjast  "NOORUS"

MINU EESTIMAA LAUL


Siin on minu kallis külaline
Ülle Tõnumaa.
 

 Siin on selle laulu sönad

Minu Eestimaa püsib minus,
ta põldude ristikulõhn.
Minu Eestimaa püsib minus,
ta keel ja ta kodune õhk.
Minu Eestimaa püsib minus,
ta kutset ma eneses kuulen.
Minu Eestimaa püsib minus
ja kestab mu kasinas luules.

Veel rahu toob kuuskede kohin
ja kurvaks teeb kaskede lein.
Veel haljendab koplites rohi
ja väriseb maarjahein.
Veel järvedel ehapunas
partide igatsev hüüd.
Ning päikese kustuvas kumas
endal kui tunneksin süüd.

Minu Eestimaa püsib minus,
ta põldude ristikulõhn.
Minu Eestimaa püsib minus,
ta keel ja ta kodune õhk.
Minu Eestimaa püsib minus,
ta kutset ma eneses kuulen.
Minu Eestimaa püsib minus
ja kestab mu kasinas luules.

Ja tulgu või halvadki ajad,
ei läheks ka ajades.
Kuni siin mind ükski veel vajab
neis madalais majades.
Ja tulgu või halvadki ajad,
ei läheks ka ajades.
Kuni siin mind ükski veel vajab
neis madalais - madalais majades.


 





 
 


ÜLLE  kirjutatud ja väljaantud raamatud

KATUMA .lasteaia ees, kus toimus seminar

"Mees ja auto" raamat
 autor Ülle Tõnumaa
 
 

ANNELIL KÜLAS

 Ilusat Munadepüha ja kauneid värvilisi mune ...


Tulin just sõbrannadega kohtumiselt,  meil siin oma punt eestlasi 4 naist, üks küll kolis ära siit Hämeenlinnast Helsingisseja täöötab seal oma käsitööpoes  aga oli täna kohal ja jääb sõbranna juurde ööks ... Tütred ja poeg  tal elavad  ikka siin, nii ,et käis lapsi  vaatamas ...  ja siis meiega kohtumas .
 Vot kas teate, nii tore oli koos istuda, laterdada ja sõbranna oli muidugi valmistanud kõike head ja paremat , mina viisin igaühele nartsissipoti 4 nartsissisibulaga , olid veel nuppus .  Siis meisterdasin oma käega sinna potti muna ja tibukese .. panin hambatikkude otsa ..
  Siis küpsetasin  kaasa lihapirukad ja tegin kisselli maasika, rabarberi ,õuna, tikrite, ploomidega ja apelsinimahlaga . Sain kiita mõlema eest ...
Helsingist sõbranna tõi klaaspurgi sees  Salvesti seljanka suppi   Tal seal ju Eesti pood Helsingis ...  koksisime mune ja tegime palju pilte


KINGITUSEKS MEISTERDASIN

kingikorvike


KINGITUSEKS

EELROOG  salatilehele kogutud  salat

  tonnikala ja AEDVILJAD  mexicana purk ja toorjuustu  tomat-kurk ja porgand kaunistuseks
porgand oli lõigatud ilusateks viilakateks ..



koos Anneliga

KARTULISALAT a´la Anneli

singirullid
                                                              juustu ja mädarõikaga

 Éesti heeringas Made tõi

Praad : hapukapsas kartul ja lihalõik

soome mämm



tüdrukud munadega


kohupiimasaiakesed


munakoksimine

Kellel jäid munad terveks?  munadega naised

 Nii tore oli ja meel oli kõigil hea ja naerda sai palju .


Oli tore üle pika aja näha Madet .
Made jäigi ööseks Anneli poole ja nemad läksidki  peale istumist sauna ja Helgi tõi mind oma autoga koju , ise läks ööseks tööle ...

PÜHAD, PÜHAD, PÜHAD

 
Pühadeks ettevalmistused tehtud Eero aitas köögis vahetada kardinad

Näe, ongi käes jälle kevadpühad, seekord kuidagi väga külmal ajal .Varasematel aastatel on  ikka natuke rohelist väljas olnud Ülestõusmise pühade aeg . Mina muidugi kui suur kaunistaja ja pühadeks ettevalmistuja tõin sisse kaseoksad ja tajutibud, panin karbikeste sisse kasvama muru ja herned (leotasin neid enne ööpäev vees ja siis külvasin mulda , nad on nii magusad need võrsed ja saab võileiva peale panna ja salatiks. Eeroga koos vahetasime kööki kollased kardinad ja kapist tõstis mulle alla karbi kukkede, tibude munade  korvikestega ja laotasin oma kaunistused igale poole laiali. Ilus  on- enda arvates- kuigi mõni peab  labaseks kui on palju kaunistusi, aga mul lihtsalt on siis selline labane maitse.  Aga minu arust igaühel on  õigus teha nii nagu tahab  oma kodus ... on ju ...
Muru on ilusasti üles tõusnud ja hernes kasvab , Tahtsin homme minna veel poodi ja osta sibulamugulaid ja panna suuremasse kasti rõdule,  enne kasvatan toas ette ja siis pärast kevadel,  kui soe juba on panen rõdule ..

 On ju võimalus ka teha peenraid meil siin kohe õues maja taga suur aiamaa peenardega ja marjapõõsastega aga keegi ei tee sest kõik on vähe laisad või haiged , üks kes tegi ,see kolis ära.  Alguses, kui siia majja kolisime, siis meie ka panime oma kartuli maha ja sibulad ja salati ja redise ja tilli, aga ega seal puude all midagi eriti ei kasva ka .. ja nüüd kui jalg selline, siis ei taha enam teha .





shokolaadi töi Anneli


Nartsissid ostsin Lidli poest ...






suur lill oli poeginud

istutasin poja uude potti ...

jänkud ootavad shokoladimune

 liha riisi porgandipirukad küpsetasin eile

munad puna´seks ..



meisterdasin jänesed Helgile Annelile madele ja Helenale


2 aastased munad

nartsisside potti panin tibud kaunistuseks
 
 

25. märts 2013

Küüditamisohvrite mälestuspäev

 25 märts Küüditamisohvrite mälestuspäev



Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda.

Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast.

Esmakordselt mainis märtsiküüditatute laialt käibelolevat arvu 20 702 Tartu Ülikooli parteiajaloolane Ervin Kivimaa oma 1970. aastal kaitstud kandidaadiväitekirjas, kuid käsikirjana polnud see uurimus laiale avalikkusele kättesaadav.

Esimene ešelon läks sihtkohta teele Tapa raudteejaamast 992 inimesega 26. märtsil 1949 kell 12.32, viimane Võru raudteejaamast 1064 inimesega 29. märtsil kell 21.10.


Märtsiküüditamise aastapäev