Ema sai Skype .
Mis meil nüüd viga rääkida. Vanem poeg saatis talle oma vana läpaka - lubas kulud enda peale võtta, et internet sisse saaks ja siis, kui oli internetühendus olemas, siis installiti skype sisse ja õpetati emale, kuidas seda lahti teha ja kinni panna ja kõnesid vastu võtta . Mitu päeva läks aega selle asjaga, aga nüüd täna juba sai ise mulle Skypesse helistatud .
Tubli ..
Vanad inimesed on vähe arad kõik selliste uute asjade suhtes ... ja neile on see raske, neile tuleb seletada hästi rahulikult ja nõnda, et inimene saab aru mis peab tegema , kordama ja rahulikult suhtuma, kui ei saa kohe aru ... nii nagu imikule õpetatakse, ega keegi tema peale ei vihasta, kui ta väetike, kohe aru ei saa ja õpib tasapisi rääkima , kõndima, laulma ja tantsima . Nii peab ka vanadega olema hästi rahulik ja kordama närvi minemata mitukümmend korda kui vaja üht ja sama asja . Neile vanuritele kellel on algamas dementia tõbi nendele peabki kogu aeg uuesti ja uuesti seletama ja juhendama, sest nendel lihtsalt ei jäägi enam meelde uued asjad ... nendega tuleb eriti delikaatne olla sest nad solvuvad ruttu sest ei taha et teised teada saavad et tal lihtsalt ei jää pähe - kusjuures asju oma noorusest mäletavad nad ülihästi ja laulud jka luuletused on hästi meeles isegi need mida nad õppisid siis kui olid lapsed vöi noored ... See on väga kurb, kui inimene kaotab oma mälu. Ja haigus on sedavõrd paha, et mida rohkem edasi aeg läheb, seda vähem hakkab inimene mäletama . Juba seda, et kammiga peab kammima juukseid- mitte pesema hambaid ...
Paljud omaksed ei saa sellest haigusest aru - neile lihtsalt ei mahu pähe et inimesega võib midagi sarnast juhtuda ... kuidas ema või isa äkki nii " nõmedalt" käituvad .
Kahjuks vist õpetatakse/juhendatakse omakseid liiga vähe . vanasti oli sellise haigusega inimesel üks tee - Jämejala hullumajja. Tänapäeval on sellest haigusest hakatud rääkima ja on loodud dementsete inimeste hooldekodud kus neil on ööpäevane järelvalve, et nad ei teeks endale liiga sest ka seda juhtub. Ma ei tea kui palju on eestis selliseid hooldekodusid kuid ühte ma tean kindlasti see on Iru Hooldekodu ,kus on dementsete osakond ...
Mis te arvate milline taju mälus hävib dementsel inimesel kõige viimasena ?
See on värvitaju - sellepärast värvitakse dementsete inimeste hooldekodudes uksed eri värvi ,sest sinna oma tuppa oskab inimene värvi äratundmise järgi tulla kui ta koridori peal eksib ...
siin on link kus on palju asju kirjutatud alzhaimeri haigusest mis tekitab dementia tõbe
LOE SIIT
Aga minul on hea meel et ema veel sai hakkama skypega ja meie saame nüüd palju lihtsamalt suhelda hurraaa, ja aitäh mu vanemale pojale .
Täna koristasin rõdult ära lilled ja pesin rõdu ääre , aken on nii must et ma ei tea kuidas ma üldse näen läbi selle akna . Meil ju nii suured puud männid kuused ümberringi ja tolmu on palju .
vaatan ehk kui on homme ilus ilm siis pesen enne talve puhtaks .
Ega ema ometigi üksi ei ela?Nii hea, kui ta vähemalt olemas ongi. Eks mõnel päeval on kindlasti parem ja teisel natuke kehvem, aga ema on ema ja me ei tea ju keegi, kuidas me ise kunagi lõpetame. Ei taha kellelegi koormaks ja tüliks jääda. Mina jäin oma vanematest väga noorelt ilma. Mõlemad surid ühel aastal raske haiguse tagajärjel.
VastaKustutaOled suure töö teinud. Mina pole sügisel aknaid viitsinud enam väljast pesta. Seest olen küll vahel üle tõmmanud.
Kallis Reet, nii ongi et emme elab üksi . Ta saab veel endaga hakkama , sotsiaalist käib kaks korda nädalas inimene, kes käib ema eest poes . Muuga saab hakkama ise , minu juurde ta ei taha tulla kuigi mul on tema jaoks omaette tuba olemas . On iga aasta käinud külas , nüüd enam ei tule sest reisimine on raske ..
VastaKustutaEnne oli mu noorem poeg tal abiks ,aga tema elab nüüd ka Rootsis , Ainult vend elab veel Eestis, kes ema juures käib ,aga tema teeb emale rohkem muret kui rõõmu . Aga nüüd on meil rõömupäevad kui on skype ...