Tere tulemast blogisse



Tere tulemast minu blogisse . Oleksin väga rõõmus kui jätaksite minule siia blogisse maha märgi, et olete siin käinud ja lugenud minu ülestähendusi . Selle eest oleksin väga tänulik

26. märts 2017

Sünnipäevapidu

Nädalavahetuse aeg kutsuti pidustustele ... Raivo sai 57 aastaseks. Anneli kutsus  kohvile ja tordile. No kuidas siis tordist saab keelduda ja lubasime viimati Raivole, et tuleme.    Eero viis mind kohale, ise aga läks vaatama jäähalli jäähoki mängu, tal oli pilet juba ammu ära ostetud . ..
 Annelil oligi valmistatud nii kena lauakese ja Raivo oli ise küpsetanud kohupiima koogi rosinatega .  Ega polnudki rohkem külalisi , tuli veel Anneli kaunis ja armas  tütar oma peikaga ja kuuekuuse kiisukesega . nii armas  pehme karvaga kiisuke . Alguses oli kiisu nii närvis ja tahtis kogu aeg koju tagasi ja muudkui jooksis ukse poole ja seisis näugudes seal nagu orb aga siis pärast harjus ära ja enam ukse juurde ei pürginud .
Anneli pakkus head ja tervislikku toitu , palju rohelist ja ka ei puudunud eestipärane kartulisalat , rosolje ja heeringas , samuti eesti suitsuvorsti sai maitsta üle pika aja . oli nii hubane ja hea olla , Raivo  oli ostnud ka kitarri ja esines ka meile .  Oli hästi lõbus sünnipäev






Raivo esines meile ka

 
Oi , virsikutort oli nii imehea .. nii mahlane ja mitte ülearu magus .. Anneli tegi selle ise .


Kevad kevad ja  nartsissid ja rohelist ka .

24. märts 2017

Vägivalla ohver

vägivald
 Saade    " Suu puhtaks " pani mõtlema vägivalla üle.

Mina olen füüsilist vägivalda saanud tunda . Palju .
Lapsena peksis peksis isa purjus peaga meid kõiki . Ema sai kõige rohkem, igal põhjusel . Põhjust polnud vajagi - piisas, kui isa oli purjus tuli koju ja leidis selle põhjuse.  Meie vennaga kartsime kogu aeg, nutsime kahekesi koos ja eraldi. Andsime lubadusi, et kunagi ei hakka jooma ja kunagi ei abiellu joodikuga.  Juba kui kuulsime  võrri häält, siis jooksid  hirmujudinad üle selja ja otsisime paaniliselt põhjust millegiga tegeleda, mida isa  heaks kiidaks. Tõime kaevust ämbriga vett, või puukuurist puid või siis koristasime midagi või rohisime aias . Ega sellest ka igakord ei piisanud .. Oleneb sellest -kas tahtis meile peksa anda või oli tuju parem. .  Ootasin aega, et saaks lõpetatud 8 klassi ,et saaks minna kusagile kaugemale õppima kodust eemale.  Ema ei saanud või ei osanud midagi ette võtta.  Tema kannatas .  Korra ema  küll kutsus välja  alevist miilitsa  - siis kui isa lõi tal puuhaluga käeluu puruks  kui ei leidnud oma habameajamise zhiletti .... Mina sain ka -vaatamata sellele, et ei teadnud sellest midagi ,olin  just samal ajal kipsis jalaga voodis, ega saanud sealt välja.  Noh miilits mis ta ikka teeb - noomib ja laseb koju tagasi ..  Midagi ette ei võetud igatahes .  Vend sai õunapuu oksaga peksa siis kui oli tikkudega lakas mänginud - ei saanud mitu nädalat istuda - seistes sõi . Väike poiss oli.  Isa veel  mõnitas söögilauas. - pakkus istet . 
 Kõige rohkem on meeles 8 klassi lõpupidu kus pidime viima kooli 10 rubla kleidiriide jaoks ja kui isalt seda küsisin siis tuli andis lataka vastu nägu ja käratas kao  välja kodust . Läksin siis naabrivanamemme poole ööseks. Hommikul istusin aias ja ootasin kuni nägin, et isa tööle läheb ja  siis sain koju .
 Siis  oligi 8 klassi läbi ja koheselt asusin  sisseastumise peale mõtlema , tahtsin tallinna ped kooli  ja sinna ma ka sain ja olid hullumajast lahti .... kodus käisin hästi harva, siis kui koolivaheajaks ühikas kinni pandi või suvevaheajal. ja see neli ja pool aastat oli   aeg kus sai rahulikult magama heita ühikas ja rahulikult tõusta. Eks olid omad rahalised raskused ka aga kellel neid polnud ... Linnatüdrukute elu oli muidugi lihtsam  aga meie maakad oma ühikaeluga elasime palju romantilisemat elu ja hakkasid tekkima juba ka omad kavalerid ..  Ühtki joodikut  poissi ma ei vaadanud .

  . Siis kui läksin mehele oli hingeline vägivald . Laste isa mind ei löönud kunagi, seda enam haavas hinge üle 10 aasta . ei osanud midagi ette võtta -ei teadnud- et tuleb lahutada.  See oli minuarust nii kole häbi . Ja lapsed väikesed  ja muud asjad .

Soomes sain tunda nii füüsilist, kui ka vaimset vägivalda koguni aasta,  kui elasin mehega, kes mind Soome tõi .  Alul rohkem hingeliselt kannatasin aga  siis hakkas ilmnema, et ka võin viga saada ja  korra saingi tõsise ehmatuse osaliseks kui tahtis mind kägistada  hea et sain rabeleda lahti.
Lahutasin.
Eestisse tagasi ei tahtnud ka minna kuna  juba tundsin, kui hea on Soomes elada 
 Sis leidsin sellise mehe, kes ei ole vägivaldne ja  juba 14 aastat  oleme õnnelikult ja vagivallata suhtes .

. Nüüd saan ainult kaasa tunda nendele naistele, kes taluvad vägivalda , ei võta midagi ette ja keegi ei aita neid ja ei ütle mida teha . Vaatasin seda saadet, kus räägiti et Eestis ei jätku raha vägivalla ohvritele . Vägivald on kohutav. Riik peaks küll aitama rohkem.


Sõbranna facebookis kirjutas
Mul on hästi meelde jäänud üks seik lapsepõlvest, kus oleksin äärepeal laksu isa käest saanud, kuid õnneks ema jõudis seda ära hoida,...Põhjus, miks ta seda tegi ei olnud selleks, et ta ei pooldanud sellist karistu meetodit, asi oli selles, et isa, tema arvates, ei teinud seda õigesti. Mina ei olnud paha laps, kuid vahel läksin mänguga nii hasarti, et pidanud piire...Ka seekord - ma.olin kuskil 3-4 aasta vanune, isal tuli sõber külla, ema õues toimetas, meie koos vennaga mängisime toas..., ajasime üksteist taga..., vist vend oli mu nuku endale võtnud ja ma tahtsin seda tagasi...Isa oli meid mitu korda korrale kutsunud, kuid me eirasime tema keelu..., nii siis, kui ma järjekordselt püüdsin oma venna kätte saada, kes oli end isa tooli all peitnud ja karjus kõva häälega, isa haaras mind oma kaenla alla ja hakkas mööda tuppa kõndides otsima vitsa või muu asjandus, millega mind nahutada...Mina aga röökisin hirmsa häälega, ja see kostis ka õues...Ema jooksis tuppa arvates, et juhtus midagi hirmsat...Mul on hästi meeles, kuidas ta pragas isaga, ja ütles, et kui ta ei oska lapsi karistada, siis ergu seda ka kunagi tehku...Vot, selline lugu seoses välivalaga, mis lapsepõlvest on meelde jäänud. Peksa ma ei saanud, aga see ei tähenda, et terve lapsepõlv oleks vaid häid ja rõõmsaid mälestusi täis...Vahel ka lapsel võivad suured mured olla, mida ta ei suuda ise lahendada, aga abi paluda ei julge, sest ei usu, et seda ka saab.


aga siit alt saab lugeda


Psühholoogilise vägivalla viisteist hoiatusmärki

23. märts 2017

Koolipoiste asi

Vanaemale  näidatakse, et hammas on ära tulnud ... 
eks 6- 7 aastaselt  
ju tulevad kõik piimahambad ära, et anda teed uutele ja tugevatele hammastele .



20. märts 2017

Made sünnipäeval

17 märtsil oli meie armsal söbrannal Madel sünnipäev  ja otsustasime seekord minna välja sööma Goodmanni Aasia söögikohta .

WOKKI CORNER – ASIAN STREET FOOD


kokad taimaast ja Hiinast ja see aasta tuli Helsingi üks paremaid  Hiina restorani kokkadest  siia tööle . Nii et Sushit ja kõike  Hiina ja taimaapärast oli lõpmata palju , köike ei jaksanud proovidagi

Ja ei kahetse sugugi, sest oli tõesti hea koht ja väga eksootilised  söögid ja ilus koht .. siis pilte sealt saaab uudistada siit alt

 kaart Madele : koos kingitusega, see on kolme peale ümmargune summa






















19. märts 2017

Meremees Imre

Kunagi ammu ammu   aastal 1977  kui olin tööl Tallinnas 12 LPK Sütiste teel oli mul rühmas poiss nimega Imre.  Ta oli nii armas väike tilluke 2 aastane mehehakatis pikkade blondide juustega . Aega on nii palju mööda läinud ja nii palju lasteaiarühmi  on olnud peale seda , on sadasid ja sadasid lapsi ,lapsevanemaid ja vanavanemaid südamest läbi käinud aga millegipärast meenus kohe see poiss kui kuulsín telekast tema nime enne Anu saate algust pühapäeval . Ei teadnud kas on sama poiss,seepärast vötsin FB lahti ja otsisin sealt nime kaudu ja leidsingi ja kirjutasin ja küsisin ja hetke pärast  vastus tuligi  Jah olen seesama poiss.
Minu rõõm oli kirjeldamatu .  Pisikesest armsast poisist on kasvanud mees, kes purjetas aasta ja neli kuud   ümber maailma -peaaegu ihuüksi - vähemalt osa ajast
 .   Minu uhkusel pole piire . Kord olen ka mina selle poisi elus olnud tähtis inimene, olen teda kallistanud, olen teda süles hoidnud, riietanud, söötnud,  potitanud, magama pannud, mänginud , õpetanud joonistama ja liivakastis kooke mätsinud koos temaga, rohkem küll armastas ta rattaga sõita ja kiikhobusega kiikuda, liumäest alla lasta .nagu poisid ikka. Mäletan isegi tema vanemaid. Ema oli pisike armas naine ja isa pikk kena (väga ) kena mees .
Kahjuks pildid läksid koos kolimisega Soome Viljandis kaduma ..  Siia ei jaksanud neid  kohe kõiki tirida   ja pärast lubati järele tuua, aga ei toodudki . Kahju .
 No nii  - Imrel pidi ilmuma varsti raamat ja tahan seda kohe kindlasti lugeda , ehk saadab Eestist keegi mulle  siia kui palun .
Imre on siin pildil kohe minu pea all vasakul pool blond pikkade juustega poiss

ja see Anu saate aeg pildistasin  oma  kodus telekat vaadates


 Tegelikult olen väga õnnelik et sellised inimesed on kuulunud minu ellu .

13. märts 2017

Uus riiul esikusse

Kuna esikuriiul läks katki ümbertõstmise käigus, siis
tuli hankida uus - päris pisike teine- 50 sm pikk -aga rohkem pole vajagi
tellisin 2 tk .
ja Anneli käis Raivoga
külas ja pani riiulikese üles niks- naks ...






Tegemist

Köögis ona aina toimetamist ja tegemist ja
vaaritamist .






 ja natuke ajaviiteks õmblemist ka

keskkonnasõbralik kott ja saab kasutada kaua aega
pealegi õmblesin sinna veel tõmbluku ka





uusi patju läheb alati vaja

 Need on sõbranna Made tehtud sokid (ketsid-" Hakkame käima" )