Normaalne meeleolu

  Küll see aeg lendab kiiresti , pidin jälle minema psühhoterapeudi juurde vastuvõtule. Eelmisest korrast oli juba kuu aega möödunud. 
Küsis kuidas mul on läinud, kuidas ennast tunnen, kas  saan ikka sellest kasu ka, kui seal vastuvõtul käin ?
Vastasin, et ega ma kaalust maha küll ei võta kui seal käin jutustamas, aga et noh- kui peab käima, siis ma ka käin .. Ega ta mulle halvasti ju ka ei mõju.
 Kõige raskem minu elus on see,  et mees toob koju  selliseid asju, mida ma süüa ei võiks ...  näiteks tõi eelmisel nädalal  kastitäie üllatusmune (shokolaad) - no milleks ???
  Käskisin tal peita need munad  tema töötuppa, et mul kiusatust ei tekiks, aga salaja käisin ikka sealt varastamas vähemalt 1 muna päevas .... no oli kohe nii  sügav tung minna ja võtta sealt see muna ... tema muidugi  oli rõõmus, niikui väike laps - kui seal üllatusmunast leidus mänguasi ja pani selle oma aknalauale rivisse ...   mina aga kugistasin shokolaadi. Peale shokolaadi söömist tuli peavalu ja paha olla, et miks ma jälle seda tegin ... lollakas .
  Ma olen unustanud kõik stiimulid  mille nimel ma   peaksin ennast päevast päeva taltsutama ja  mitte sööma seda mis  on minule äärmiselt kahjulikud . Kui söön shokolaadi unustan valu ( hetkeks) ja unustan kõik selle, millest olen jäänud ilma tänu nendele vastikutele suhkrutoodetele, tänu ebatervislikule söömisele ..
Aga need stiimulid tuleb üles leida.
 Tuleb meelde tuletada hetked, kui tundsin ennast hästi, kui veel sain kiiresti kõndida , tantsida , joosta ( kuigi jah joosta pole ma elu  seeski õieti  saanudki, see oli minu jaoks ületamatu raskus kogu elu , isegi siis kui koolis käisin ja võimlemistunnis pidime jooksma 500m . see oli kohutav pingutus .
 Viimati käisin  pikka vahemaad üle 3 km kusagil  5-6 aastat tagasi . Nüüd suudan keppidega komberdada ehk 50m köige kaugemale ehk siis peale seda on juba nii valus, et ei suuda enam edasi ...
Muidugi mäletan ma selgesti seda aega, kui kõndisin teisest inimesest mööda, aga nüüd mina  olen see kellest teised nagu seisvast heinaküünist mööda marsivad ..
 Veel rääkisime sellest, et kui mul tekib see vastupandamatu soov minna seda shokolaadi sealt ahmima, võiksin keskenduda hoopis hingamisele ja hakata hästi rahulikult hingama ja see ehk võtab maha selle pingeseisundi ja ehk saan siis   selle kiuslikku mõtte peast peletada.  Sest, ega see shokolaad iseenesest mulle suhu tule, ma pean  ju ometi minema seda ju sealt tooma.
 Veel tegime ühe testi, kus kontrollis, kas mul on depressiooni  ilminguid , õnneks ma masenduses pole .
Õhtul vestlesin sõbrannadega  ja emaga  skypes . Ema oli käinud Viljandis pediküüri juures . Oli väga rahul oma ilusate varbaküüntega . Oli turult ostnud lõhekala ja teinud maitsvat suppi ja  lõikas kala kuubikuteks ja jagas mitme  pakikese sisse sügavkülma ... siis hea teha kalasuppi .