Ma tahaksin kodus olla. I would like to be home

23. märts 2023

Mis päev see oli ? 22 03 2023

sügavkülma uks oli öö läbi lahti jäänud

kohvifilter ummistus

desifitseerimise pudel kukkus laiali telefoni peale

sokid sain ka valmis . hea seegi

Käisin hambaarsti juures vastuvõtul, kontrollkäik, kõik hambad uuriti ükshaaval üle , kõik lümfisõlmed, suu limaskest ja kõik igemed ükshaaval ja hambad olid pealtnäha terved , aga saadeti hammasröntgenisse, et teada saada kuidas ka juured ennast tunnevad .

Nii tore noor poiss arst oli . Kirjutasin talle tänutäheks tagasiside ja viisin klienditeeninduse postkasti tervisekeskuses

Kuidas anda tagasisidet?

Ajastus – mida kiirem, seda tõhusam
Millest alustada ja kuidas lõpetada – alustada positiivsest, siis rääkida sellest, mis vajab arendamist ning lõpuks teha lühike kokkuvõte, mis sisaldab hinnangu tehtule
Mida öelda ja mida ütlemata jätta – liiga palju sõnumeid või liiga negatiivne või positiivne pole head. Öelda tasub seda, mida inimene saab muuta. Ja 3-5 suuremat muutmist vajavat asja on rohkem kui küll.
Kirjeldamine või analüüs – vahel on osalejatel abi juba kõrvaltvaataja poolt nähtu kirjeldusest – näiteks.”Kui hakkasid tahvlile kirjutama, kadus osalejate tähelepanu”. Siiski on rohkem abi analüüsivast lähenemisest, eriti kui see käib koos kirjeldusega. Näiteks: “Kui sa kirjutasid tahvlile, kaotasid õpilased tähelepanu. Nad ilmselt arvasid, et lahendad ülesande nende eest ära, mis täpselt juhtuski.”
Kes sõnastab, mida teha? – Mida enam see, kes saab tagasisidet, ise oma arenguülesandeid ja parenduskohti sõnastab, seda parem. Siiski on kujundavas hindamises ruumi ka nõu andmisele ning õigete lahendusteni viivate küsimuste küsimisele. Nii näiteks võib tahvlil ülesannet lahendavalt õpetajalt küsida: “Kuidas saaksid kaasata õppijaid Sinuga koos ülesannet lahendama?”
Monoloogilisus vs dialoogilisus – mida enam on tagasisides dialoogi – mõlema poole arvamuse avaldamise ja teineteise kuulamise võimalust, seda parem. Rusikareegel on, et kõik, mida õppija ise sõnastab, on eriti väärtuslik.
Monotoonsuse ohud – eriti kirjaliku tagasiside puhul on oht, et kasutatakse samu vormeleid. Kui õpilasi, kellele tagasisidet on vaja anda, on palju, siis võib see kergesti juhtuda. Samas on hea olla nii loominguline kui võimalik ja lähtuda ikkagi igast konkreetsest lapsest. Hindamiskriteeriumidest võib siin ka abi olla.