Halloween’i näol on tegu rohkem kui 2500 aasta vanuse keldi rituaaliga. Nagu kirjutab Interneti-entsüklopeedia Wikipeedia, tähistati halloween’i algul suve lõpetuseks surnute jumala Samhaini auks.
Umbes 700. aasta paiku võttis traditsiooni üle kristlik kirik, kes hakkas püha tähistama kevadel, esimesel pühapäeval pärast nelipühi. Et lisada paganate pühale kristlikku mõju, viis paavst Gregorius III püha umbes 30 aastat hiljem üle sügisele.
Tänapäevase halloween’i traditsioonid pärinevad Ameerika Ühendriikidest, kus lastel on kombeks käia püha ajal hirmuäratavates maskides naabrite uste taga kommi nurumas. Samuti kuulub halloween’i juurde õõnes sisselõigatud näoga kõrvits, millesse asetatakse küünal.
Mina ei armasta neid võõramaiseid traditsioone. Ma võin heaks kiita meie kadri- ja mardipäeva, aga selliseid kõrvitsapühasid ei pea millekski. Mardi- ja kadripäeval tullakse, lauldakse, soovitakse midagi,mitte ei hüpata ukse taha ja nõuta kas kommi või trikki. Samuti sõbrapäev. Justkui muidu polekski sõpru ja just ühel päeval aastas on nad erilised, keda tunnustada. See on ainult minu arvamus ja kui teistele need traditsioonid meeldivad, siis minul pole sellest midagi. Igaüks elab oma elu kriteeriumite järgi ja mina ei tule kedagi õpetama.
VastaKustutaJust , võõrad pühad jätavad külmaks, aga Mardipäev ja Kadripäev on lapsepõlvest meeles, kui jooksime ümber küla ja laulsime uste taga , ikka olime ära maskeeritud - ainuke, kes sisse ei lasknud oli meie algkooli õpetaja , ta elas koolimajas ja teadis ju et me tuleme iga aasta ikka proovima ta ukse taha, aga ei lasknud sisse jah, meid kaltsakaid .. Heh , oli paha tunne ja ehk seepärast lasen mina alati mardi ja kadrisandid sisse ... kuulan laulu ja annan kosti kaasa ...
VastaKustutaSiin soomes kõrvitsad ei kasva ja poes on ka, kui on, hästi kallid ei viitsi ka 15 € hakkama panna , et seal sees küünalt põletada .
Marineeritud kõrvitsatükid olid Peda- Kooli aeg maiuspalad mida tõi pinginaaber Laine Võrust .. Ja jõulude aeg- njammaaaaa ... soome jõululaual neid ei leidu ...