siin on katkendeid raamatust
Milliseid mõtteid see minus äratas?
Esiteks seda, et tutvus interneti kaudu ei ole turvaline. Jumal seda teab milline idioot seal taga võib peituda. Ja ei saa olla kunagi kindel selles ,et olen ainuke inime kellega ta suhtleb.
Tõmmud mehed oskavad naiste eest väga hästi hoolitseda , meelitada kui tahavad naist kätte saada . Tooksid su heaks tähed taevast alla. kannatavad ära kõik , peaasi et saad ta omaks ja siis
on väga julmad, naine ei ole tema jaoks enam inimene vaid ori . Ei tasu suhteid luua välismaalasega - sellest ei tule kunagi midagi head . Kultuurierinevused on need mis tahes tahtmata suhte rikuvad .
Kui tunned, et midagi on nii viltu kohe suhte alguses, ei ole mõtet luua illusiooni et kunagi läheb paremaks . Parem kohe lõpetada see suhe .
Mis mind imestama pani selles kirjas, et raamatu peategelane ei hakanud kohe intensiivselt õppima albaania keelt, kui oli juba kindlalt otsustanud kolida Albaaniasse . Ka kohapeal oli natuke passiivne
kuigi saan aru, et tal oli vist väga raske vist üldse midagi teha, kui sai tunda sellist kohtlemist .
Tunnen kaasa ja saan nii aru sellest olukorrast, sest sama lugu juhtus minu endaga, kui tutvusin oma soome abikaasaga ja tundmata teda õieti julgesin kokku kolida ja abielluda . Kohe peale abiellumist sain tunda teistsugust kohtlemist ja sain aru oma veast ,aga lootsin, et kõik laabub ja kõik läheb hästi, aga ei läinudki . Õnneks elasin türannist mehega vaid aasta.
Samuti ei tahtnud mind siin kohalikud korrakaitsjad aidata , sest ka siin on selline mentaliteet, et kui ei meeldi -koli minema meie riigist .
Teises riigis (võõras) on alati raske alustada puhtalt lehelt, aga õnneks sain aru, et keeleõppimine on esmane vajadus , et tunda ennast turvaliselt , et saada aru mis teised räägivad vöi teevad ja saada aru nende kultuurist ja proovida sinna kohaneda . Nüüd olen siin kui kala vees ja kindlasti tunneksin Eestis ennast juba ebamugavamalt - külalisena? Ei tea. Albaaniassse poleks ma kolinud seda tean täpselt ..
Kunagi nooruses on mind palunud naiseks nii valgevenelane poiss, kui ka gruusiast pärit noormees . Mõlemale ütlesin ära - niipalju oli mõistust peas et abilellusin eestlasega .
Siin Soomes oli juhus, kui käisin keeltekursusel, kus oli inimesi paljudest kultuuridest . Minu kursusekaaslasteks olid iraanist, iraagist pärit noormehed . Sain ühega neist üsna hästi läbi. Meil oli löunavaheaeg ja tõime kodust kaasa näksimist ja kohvi saime keeta kohapeal , mikrolaineahi oli ka et sai midagi soojendada. Mina, kui kahe poja ema pidasin teda nagu oma lapseks ja pakkusin ka temale oma võileiba, ... ja tema alati küsis, et kas teen sulle ka kohvi või teed kui endale tegi , tõi mulle kätte ka . Teistele ta ei teinud . Üldse hoidis ennast minu lähedusse ja rääkisime palju maast ja elust .
Korra jutustasine klassis naiste elust Iraanis ja ta rääkis, et naine peab kodus kõik tegema ja pole naistel mingeid õigusi - mees käsutab .
Et kui naine ei täida mehe korraldusi, siis on oi, oi, oi.
Ja mina pikemalt mõtlemata ütlesin et meil on nii, et kui mees midagi valesti ütleb, siis teeb naine nii: ja viskasin talle pool tassitäit teed näkku . Ma ei teadnud et tassis oli veel teed arvasin et on tühi ... arvasin et vehin tühja tassiga ...
Ma arvasin, et tuleb nüüd küll kolakas - ehmatasin poolsurnuks.
Aga mis tema tegi - läks võttis kuivatuspaberit kuivatas oma näo ja riided ja tuli kuivatas ilusasti põranda kuivaks , ei öelnud midagi paha , mina muidugi palusin hirmsasti vabandust ja naersime kõik terve klass minu halva nalja üle
.... Mis ta oleks teinud kodumaal -oma naisega- kui see oleks temaga nii käitunud - kindlasti maha löönud ????
Me saime väga hästi läbi kuni kursuse lõpetamiseni ja ka pärast seda, kui kusagil linnas vastu juhtus siis rääkisime ikka , nüüd on tal mitu last pisikesed iraanipõngerjad, elavad teises linnas ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar