Selle aasta esimese kuu on läbi . Ilm on natuke soojem, aga lubas nädalavahetuseks lumesadu. Hommikul võtsin ennast kokku ja tegelikult juba eile andsin endale ülesandeks, et täna kirjutan Silvile kirja vastuse ära, päris häbi kohe, et olen nii laisk olnud . Vot ja printer on katki ja käsitsi kirjutamine on niiiiii raske viimasel ajal, kui olen harjunud trükkima kirjad valmis ja siis välja printima , ilus käekiri ja puha.
Käekiri ongi nii koledaks läinud või jäänud -kuidas seda õieti öeldagi . Käsi väsis juba esimese A4 juures ära kirjutasin kuidagimoodi 2 A4 paberit täis, ehk siis 4 lehekülge .. Vanasti sai kirjutatud 4 sellist suurt lehte mõlemalt poolt täis ... Siis oli ka millest kirjutada - nüüd enam ei ole, kuna elu on üksluine . Proovin küll seda rikastada igasugu harrastustega, aga see toimub ikkagi kodus .
Noh järgmine esmaspäev paluti mul tulla appi kirbukale saab vähemalt toast välja .
Eile lugesin läbi raamatu mis kirjeldas mehe elu kellel avastati ajukasvaja ja eluaega ennustati nädalatest kuudeni , tema naisest kes pidi enda peale vötrma tasapisi köik tööd mis enne mees tegi . Kuidas nad käisid ajulõikusel ja igasugu kiiritustel ja kirjeldas rohtude ja kiirituse kõrvalmöjudest , Raamat oli koostatud nii et vahepeal kirjutas mees siis jälle naine sama asjadest oma vaatevinklist vaadatuna ... Oli nii raske lugeda ja kui lõpetasin lugemise hakkasin nutma ... selline reaktsioon .Seal peres oli veel kaks last ja kuidas nemad seda üle elasid . Jah ängistav ..
Käekiri ongi nii koledaks läinud või jäänud -kuidas seda õieti öeldagi . Käsi väsis juba esimese A4 juures ära kirjutasin kuidagimoodi 2 A4 paberit täis, ehk siis 4 lehekülge .. Vanasti sai kirjutatud 4 sellist suurt lehte mõlemalt poolt täis ... Siis oli ka millest kirjutada - nüüd enam ei ole, kuna elu on üksluine . Proovin küll seda rikastada igasugu harrastustega, aga see toimub ikkagi kodus .
Noh järgmine esmaspäev paluti mul tulla appi kirbukale saab vähemalt toast välja .
Eile lugesin läbi raamatu mis kirjeldas mehe elu kellel avastati ajukasvaja ja eluaega ennustati nädalatest kuudeni , tema naisest kes pidi enda peale vötrma tasapisi köik tööd mis enne mees tegi . Kuidas nad käisid ajulõikusel ja igasugu kiiritustel ja kirjeldas rohtude ja kiirituse kõrvalmöjudest , Raamat oli koostatud nii et vahepeal kirjutas mees siis jälle naine sama asjadest oma vaatevinklist vaadatuna ... Oli nii raske lugeda ja kui lõpetasin lugemise hakkasin nutma ... selline reaktsioon .Seal peres oli veel kaks last ja kuidas nemad seda üle elasid . Jah ängistav ..
Ma ei tea kas on see raamat eesti keelde tõlgitud .
autorid on Reko ja Tina Lundan