Vabane vähist

 

Ained, mis ehmatavad vähi eemale 

Üha enam spetsialiste julgeb välja öelda tõe: inimene on see, mida ta sööb. See tõdemus on murranguline ka vähiennetuse seisukohalt.

Raamat “Toiduga vähi vastu” väidab, et vähki võib võrrelda keerulise puslega, kus iga tükk tähistab üht olulist mutatsiooni, millest sõltub vähirakuks saamine. Selle pusle kõigi tükkide kokkusaamine on vähieelse raku jaoks pikk ja keeruline ülesanne. Ent niipea kui pusle on koos, kulgeb kõik väga kiiresti — haigus hoogustub, jõuab peagi viimasesse staadiumi ja lõpeb kahjuks sageli patsiendi surmaga.

Kuivõrd elustiilist sõltuvad paljud vähi puhul tähtsad tegurid, on ainuüksi toitumise abil võimalik kasvaja teket pidurdada veel enne tõve fataalset hoogustumist.

Tuntum viimase aja vähivastastest relvadest on aprikoosiseemneekstrakt, mis on tuntud ka B17 vitamiinina. See teeb eriti olulise heateo just geneetilise vähiriskiga inimestele. Seemneis leiduv amügdaliin annab lahingu vähirakkudele, seega lisaks ennetusele kasutatakse seda ainet ka juba haigestunud vähipatsientide ravis. Esialgsed kahtlused, et aprikoosiseemneis sisalduv tsüaniid on oma mürgisuse tõttu organismile kahjulik, on nüüdseks ekspertide poolt kindlalt ümber lükatud. Inimkeha terved rakud sisaldavad ensüümi rodanees, millel on võime neutraliseerida tsüaniidi, muutes selle kehale kasulikeks kõrvalsaadusteks. Rodaneesi on suurtes kogustes igas keha osas, välja arvatud vähirakkudes, mis seetõttu on kaitsetud. B17 lukustub lahti vaid vähirakkude juures ning vabastab mürgid ja hävitab seeläbi vähirakke. Teine mürgine aine, mida vitamiin B17 sisaldab, oksüdeerub tavaliste rakkude juures tänu hapnikule ning muutub seeläbi kahjutuks bensoehappeks. Bensoehappel on omakorda reumavastane, antiseptiline ja valu vaigistav toime. Soovituslik kogus on 7–10 aprikoosituuma päevas ning seda kogu elu vältel — kas niisama närides või jahvatatult toidu või joogi sisse segatuna.

 

Surematuse seened kaitsevad immuunsüsteemi

 

Kuna vähihaigus saab sageli stardi nõrgenenud immuunsüsteemist, tasub viimast turgutada kõigi looduslike vahenditega. Niisugusteks tänuväärseteks abimeesteks on näiteks pikki sajandeid idamaade ravis kasutusel olnud reishi seened, mida hüütakse ka “surematuse seenteks”.

 

Seenes leiduvad b-glükaanid kiirendavad immuunsüsteemi rakkude arengut ning pikendavad organismi enda kaitsefunktsiooniga rakkude eluiga mitmekordselt, aktiveerides neid selliselt, et tekib kõrge tsütotoksiline aktiivsus kõigi ebatüüpiliste rakkude vastu. Seenes sisalduvad ergosteriinid omavad kasvajatele otsest pärssivat mõju. Jaapanis on reishi kuiv ekstrakt lülitatud kasvajatevastaste preparaatide ametlikku nimekirja.

 

Graviolalehed — keemiaravist kordades tõhusamad     GRAVIOLA#

 

Hiljutised Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringud tõestavad, et Amazonase metsades kasvava graviola nimeline puuvili (ladinakeelse nimetusega Annona muricata) ravib vähki kuni 10 000 korda tõhusamalt kui kurnavaid kõrvaltoimeid põhjustav keemia. Uuringute allikaks on üks suuremaid Ameerika Ühendriikide ravimifirmasid, mis on graviolaga laboratoorseid katseid teinud 1970ndatest aastatest peale. Pahaloomulisi rakke hävitav toime tuvastati 12 vähiliigi, sealhulgas käärsoole-, rinna-, eesnäärme-, kopsu- ja pankreasevähi puhul. Leiti, et graviola mõju vähirakkude kasvu aeglustamisel on 10 000 korda võimsam kui näiteks Adriamycini, keemiaravis sagedasti kasutatava preparaadi puhul. Oluliseks eeliseks on ka asjaolu, et graviola ründab vaid pahaloomulisi rakke, jättes terved puutumata. Graviolat, mida päritolumaal Peruus süüakse ka toorelt, võib Eesti oludes tarbida pulbrina või kuivatatud lehtedena. Viimases sobivad ideaalselt teekeetmiseks.

Neitsi Maarja kingitus maksale

 

Vahemere ääres laialt leviv maarjaohakas on samuti väärtuslik taim vähi eemal hoidmiseks. Eeskätt aitab see turgutada maksa ning selle kaudu organismis võimsat puhastustööd teha. Kõigist jääkainete eemaldamises osalevatest elunditest on just maks seotud mürkainete kahjutuks tegemisega. Paljud rahvad peavad maarjaohakat kõige tõhusamaks ravimtaimeks üldse, pärimuste järgi on ta “neitsi Maarja kingitus”. Maarjaohakast valmistatud preparaadid tugevdavad sapi moodustumist ja eritumist, seedetrakti sekretoorset ja liikumapanevat funktsiooni, suurendavad maksa vastupanuvõimet infektsioonidele ja mürgistustele. limaskesta põletiku puhul. Seemnetest valmistatud jahu alandab veresuhkru taset, puhastab verd, aitab ravida veenilaiendeid.

Kanep? Ei, mitte see kanep!

Üha enam kõneldakse vähiennetuses ka kanepist. Jutt ei käi siiski lõõgastavast suitsust, vaid tööstuskanepist, mille seemned ja õli on tervise tugevdamisel hindamatu väärtusega. Organisatsioon International Medical Veritas Association (IMVA), mis võitleb farmaatsiakompaniidest sõltumatu meditsiini eest, lisas kanepiõli hiljuti nende ainete hulka, millega saavat ravida vähkkasvajaid.

Kanepiõlis on ülirohkelt (kuni 90%) inimese tervisele soodsalt mõjuvaid mono- ja polüküllastamata rasvhappeid. Eestiski valmistatav kanepiõli on üks paremaid allikaid asendamatute rasvhapete ammendamiseks ning tänuväärne D–vitamiini allikas. Just D–vitamiini vaegusega on hakatud seostama põhjamaiste inimeste sagedast vähkihaigestumist. Õli sobib suurepäraselt näiteks toorsalatite kastmetesse ning seemnejahust saab valmistada maitsvaid küpsetisi.

 

Soja mõjutab hormoone

Lõpetuseks ei saa vähiennetuse teemal rääkides üle ega ümber sojatoodetest. Eesti vähiarstid on soovitanud soja ja omega-3 sisaldavad tooted lülitada menüüsse juba lapseeas ning erilise tähtsuse omandavad mõlemad puberteediperioodis. Aasiamaades esinev madal rinna- ja eesnäärmevähi esinemise on julgustanud teadlasi uurima sojatoitude rolli hormoonidega seotud vähihaiguste puhul. Uurimused viitavad, et rohke sojatoodete tarbimine teismeeas vähendab rinnavähi riski ja risk jätkab langemist, kui inimesed jätkavad ka täiseas sojatoodete söömist. Ka on täheldatud seost sojatarbimise kasvu ja eesnäärmevähki suremuse vahel.

Soja võib blokeerida ensüümi, mille nimi on türosiinkinaas ning mille hüperaktiivsus on seotud kasvajaga. Soja blokeerib testosterooni muutumise potentsiaalselt kahjulikuks östrogeeniks ning tundub isegi blokeerivat veresoonte moodustumise, mida kasvajad vajavad, et kasvada ja levida. Piisab ühest toidukorrast päevas, et vähiohtu vähenendada.