Vihmane ja masendav

 Kolmas päev juba tibutab. Ilm on vist  süüdi selles, et meeleolu on maas ja pea kergelt uimane ja mitte, et lausa valutab, aga on selline paha olemise tunne . Mingit energiat ei ole, midagi teha ei taha . Vahest on ka sellised päevad, alati ei ole lilleline- ega roosiline see elu .
Õnneks ei pea minema kuhugi , ei tööle ega kuhugile mujale ka. Saab lebotada kodus ja mitte keegi ei sunni midagi tegema ka. Aga see läheb ju alati üle , vähemalt siiani on ikka läinud.
Siis jälle jaksan midagi teha ja kuhugi minna.
Ujula on see koht mis energiavarusid täiendab aga sinna ka ei viitsi minna / ei jõua lihtsalt minna.
Ega ei viitsiks süüa ka teha aga on kahju mehest, pean ikka ennast kokku võtma ja midagi tegema muidu ta vaeseke jääb nälga, tema ise ju midagi tegema ei hakka. Ja on selline, et ega ei sunni ka mind , seepärast võtangi ennast kokku ja teen talle midagi.
Ise sõin kaks kalavõileiba ja jõin kisselli peale, mille eile marjadest tegin , nii hea kissell, pohlad, rabarber ja mustikad  ja ilma suhkruta teen seda, suhkruasendajaga . Siis pole patt seda süüa, Järgmisel nädalal pean nagunii minema arsti juurde ja siis ka kaalule astuma jälle, mis mulle sugugi ei meeldi .  (mainin siinkohal ära et arstil käidud ja kolm kilo veel alla saanud )
Seepärast proovin ikka  ennast tagasi hoida magusa osas . 
Kaks nädalat olen oodanud et midagi ette võetakse meie veerennidega katusel, mis on katkised aga kaks nädalat on vaikimist olnud ... ju siis neil on muud tähtsamat teha ..
Mitu kordas pidin paluma et mu rõdu uks ära parandatakse, ei läinud enam kinni , oli paisunud niipalju , see tehti korda, hööveldas alt natuke maha ja uks käib nüüd ilusti, aga see ukselink mis katki oli, see vahetati ära, aga kruviti kinni ristipidi ja jäid sellised augud näha, jällegi oli vaja paluda ja kirjutada, et pahteldage see ära
Töömees küll  eile käis ja pahteldas rõdu ukse, aga pidi tulema täna värvima, aga ei olnud kedagi kuulda ega näha ... ei töömeest ega kedagi ...
 Selline elu siis .... Noh, olen kindel, et tulevad paremad ajad , täna on hästi vilets olla.
No nii
Vaadake -tit-ti-ri-tii
Nüüd on pahteldatud ja lihvitud ja värvitud ka .  Töö ei kannata kriitikat ja olen juba juhatusele selle ette näidanud ja avaldanud rahulolematust sellise mökerdamise peale ja lubatud on parandada ...

Laadapäev

Lastekaitsepäeval peksa .

  Seoses lastekaitsepäevaga tuli mulle meelde üks inimene, kes mind konkreetrselt kaitses, kui ma lapsena  ei täitnud ema käsku ja selle eest sain peksa.  See inimene tuli vahele ja ma olin selle eest talle väga tänulik.  Peksa sain alatihti,  oli siis  põhjust või mitte ... abi ei osanud paluda kelleltki.  Peksa sain niikaua kuni läksin Tallinnasse õppima peale 8 klassi lõpetamist . Siis  olin vaba. Peksust.
Lastekaitsepäev peaks olema iga päev, mitte ainult kord  aastas .
Laste elu on mõnikord ikka väga raske. Suurena oskad ennast kaitsta ise, aga laps seda ei suuda, ta ei saa midagi teha, kui purjus isa talle rusikatega, rihmaga, vitsaga, kepiga talle kallale tuleb ja ema ei suuda ka kaitsta, sest emal murdis ta käeluu ja ema saab ise peksa kui julgeb piiksuda .
  Mis te arvate sellest kui  isa   lapse kodust välja ajab sellepärast, et  tütar  julges küsida 10 rubla lõpupeo kleidi riide  jaoks, mis koolist küsiti , sest riie osteti/telliti  kogu klassi tüdrukutele ühtemoodi ...
 Praegusel ajal  enam lapsi peksta ei lubata, natuke ehk ka jälgitakse seda aga kas alati ...
 Kooliõpetajad ehk tunnevad huvi  ja selgitavad lastele, et  kui kodus purjus isa märatseb PEAB laps abi paluma ja teada andma .. ja mis siis tehakse - kas seda isa karistatakse- vaevalt - kannatab laps sest  nn. "lastekaitsjad"   lähevad ja võtavad lapse oma kodust ja viivad kuhugile mujale, aga  seda ükski laps ju  ei taha. Palun viige see   peksja isa minema ...  Sellega te ei saa hakkama .   Aga kerge on laps ära võtta ja minema toimetada.
Ilmaelu on ülekohtune .
Head lastekaitsepäeva täiskasvanud inimesed ja mõelge mis te teete.

  Minu pisike  pastakakogu (sinised )
mille lubasin Elina sulle 
tuleta meelde, kui järgmine kord meile tuled '
ehk saan sulle ka lisa

 

Linnupesa rõdul

Täna oli nii ilus ilm meie Hämeenlinnas
Nautisin seda sooja ilma väljas raamatut lugedes
inimestega suheldes ja ajasin mitu asja korda mis oli vaja korda ajada

Leidsin oma rõdult linnupesa , puht juhuslikult 
See alumise korruse  rõdu on nüüd olnud vaikne koht
niikaua kuni meil tehakse remonti all korrusel
tegid linnukesed ilusa pesa valmis.
Istusin seal kuulasin raadiot ja äkki kuulsin sahinat ja nägin et linnukene lendas meie rõdule selle tehislille  oksade vahele  , läksin siis natu aja pärast vaatama ja oh jummel , selt lendaski linnuke välja ja jäi lähemale oksale mind vahtima
 Jaaa -ja siis ma leidsingi pesa
 Aga ei julgenud sinna vaadata kuna kartsin ,et äkki linnuke jätab pesa maha
Teine päev tulin ja tegin salaja ruttu ruttu pilti kui emalind oli pesast eemal .

 

Rõõmsameelsus

 No vot , mina olen kogu elu rõõmsameelne inime olnud - teise nime all mind ei tuntagi  kui et rõõmsameelne  ja sõbralik inime  ja huumorimeelne ka  - näib, et elu pole asjata elatud, kui nüüd vanast peast leiad sellele kinnitust sellise kuulsa inimese suust tulnud lause kaudu .
Kas ema Teresa oli ise ka rõõmsameelne ei tea , ma ei ole kahjuks tema elulugu uurinud, aga vist peaks  uurima ...
Pildi igatahes leidsin küll internetist

Ema Teresa – Gonxhe Bojaxhi, armastuse ja inimväärikuse elav sümbol
link
Siin pildil ta küll väga avalalt naeratab ju .

„Paistku headus sinu näost, sinu silmadest ja sinu tervituse soojusest.
Olgu sul alati varuks rõõmus naeratus lastele, vaestele, kõigile, kes kannatavad ja on üksi. Anna neile mitte ainult abi, vaid ka oma süda,“
                                                   misjonär ja heategija Ema Teresa (1910 – 1997)

 M a ju ei tea kindlalt, kas need laused mötles ta ise välja või kuulis ta enne  neid elutõdesid oma emalt , vanaemalt, tädilt?   Aga nii teda tsiteeritakse ja võib siis uskuda , igaljuhul ta elas nende põhimötete järgi .
 Wikipeedia kirjutab :
Ema Teresa (sünninimega Anjezë Gonxhe Bojaxhiu; 27. august1910 Skopjee, Makedoonia– 5 september 1997 oli albaania päritolu rooma-katoliku nunn,  kes rajas Indiasse heategevusorganisatsiooni Tegeva Armastuse Saadikute ordu.
Aastal 1979 anti talle Nobeli  rahupreemia
 No vot, tasus uurida sain teada, et ka tema oli Neitsi tähtkujus sündinud nii nagu minagi , vot mis meid siis ühendab .

  Mina tahaks ka rajada Ordu, aga  seniks lihtsalt olen rõõmsameelne  edasi , vähemalt ei taha kedagi kurvastada vingumise, virisemise, ega oma hädade  esiletoomisega . .... Kellel kurb meel saab minult alati lohutust .... Ja ma armastan meeletult ka lapsi, olen eluaeg armastanud .... vanureid ka , juba hästi lapsena käisin meie küla vanainimesi aitamas , puid ja vett neile tassimas ja muid väikseid ülesandeid mis mulle anti , sain selle eest kommi ka ja vist aitasingi liiga palju, sest lõppkokkuvõttes läksin paksuks kommidest .....

Tänu jumalale

http://www.postimees.ee/3056087/anvelt-laekvere-onnetus-naitas-puudujaaki-info-liikumises

Lugesin seda artiklit siit ja kommentaare ja ettepanekuid ja mõtisklusi ja õudusevärinad läbistasid mind.
 Aasta alguses selline kohutav õnnetus.  Tunnen kaasa omastele.
Ema põles kahe lapsega sisse majas kust oli elekter ära võetud  võlgnevuste tõttu , kuulsin sellest ka hommikuterevisioonis  ja arutlust et kas  on ikka väga eetiline ja õige võtta elekter majast kus on väikesed lapsed , sinna peaks üldse elektrit antama tasuta, kus on pere ja pisikesed lapsed ja  võtma ära suurte elektriäri bossidelt õigused tasuta oma garaazhi põrandat kütta .

Tundsin ennast kohe nii puudutatuna, kuna ka minu elu kõige jubedam  kogemus oli elada koos lastega keset külma talve -25  majas, kust võeti elekter ära.  Mees jooksis samal ajal elama armukese juurde ja kuna meil ka  ka küttepuid ei olnud  ka muid kui koorem märgi pakkusid,  siis oli ikka  keset talve ikka jube küll jääda lastega elektrita majja .
Mina pidin hommikul poole seitsme aeg  lahkuma  pimedast kodust  tööle ja  lapsed jäid  koju küünlavalgel ette valmistama ennast kooliteele ..
Kas te arvate et sain südamerahuga tööd teha, kui lapsed küünlaga kodus ...  ÕNNETUS JUHTUB JU SEKUNDITEGA ... Kohutav
  Kui hommikul ärkasin ja vetsu läksin siis tõdesin et jajah, nüüd on torud külmenudsest vett ei tulnud ... oli niivõrd külm  siis hommikuks olid torud külmenud saunaruumis ...  hakkasin köögis pliidi alla tuld tegema, aga puud muidugi  olid niisked ja tuld ei võtnud ... samuti saunas saunaahju kütma, kuna torud oli vaja lahti sulatada, et  vett saada - pesemiseks , joomiseks,  WC-s käimiseks ..
 Kell oli 5 öösel, kui seda hakkasin tegema, sest hommikuks oli vaja tööle jõuda ...
Saunas ajas saunaahi suitsu sisse ja pidin aknad lahti tegema ja tuulutama, et ise suitsuvingu sisse ära ei sureks ..  Torud olid vooderduse taga välisseina vastas  ja et nendeni jõuda oli vaja hakata voodrilaudu eest ära kiskuma sauna eesruumis, et siis kuuma vett neile niikaua peale valada, kuni torud lahi sulavad.  Ka see oli  jube  töö suitseva ahjuga saunaruumis ...  Oh issand jeesus kristus aita ... Nutsin ja rebisin neid kuradi laudu  seinast ja kirusin meest, kes  selle nõmeda tööga hakkama sai, et veetorud vastu külma välisseina paigaldas ja ei soojustanud neid ...
 Köike seda tegin pimedas  küünlavalgel, nutsin lausa  kõva häälega ...   Kuidagimoodi sain köögis tule pliidi alla ja hakkas vesi soojenema , vesi oli õnneks varutud eelmisel päeval, sest torud ju külmenud ja sealt vett ei tulnud ... Oh jube jube ...
 Siis kannuga vedasin vett saunaruumi ja hakkasin torusid lahti sulatama ...  panin sinna rätikuid peale ja ümber totrude, et kuum vesi kauem ümber püsiks .. Nii paari tunnise rassimise peale sain korda ja veetorud lahti õnneks siiski torud  ei läinud lõhki ... ¨

Minu  mees ja minu laste isa aga  mõnules samal ajal oma armukese juures Nuias  soojas korteris ja elektriga ... tema sai telekat vaadata ja  elektripliidi peal süüa teha .   Temal polnud sellest sooja, ega külma, et ta  mind  nii raskel ajal maha jättis.  Nüüd käib ja tuututab neile kes teda siis ei tundnud, et naine jättis ta maha ... 

 Käisin ka abi palumas Viljandi  haridusosakonnas Mändmaa proua jutul,  et raske on lastega  küünlavalgel õpppida ja üldse elada, aga Viljandi Haridusosakonnast ma abi ei saanud ...  Käisin ka praeguse sotsiaalministri  Helmen Küti jutul, ta oli siis Viljandi sotsioaalis tööl  ja mäletan kuidas ta väga tõrjuvalt ja isegi ma ütleks, et ebasümpaatselt minusse suhtus - umbes nii ,et  ise olete  süüdi ...
 Vanem poiss keeldus  üldse õppimast,  kui elektrit pole, nooremaga ikka istusime ja küünlavalgel õppisime .
  See kõik tuli nüüd meelde ja see, et samal ajal olid Viljandi elektrivõrgu bossidel maja kõrval garaazhiukse ees  elektriga soojustatud autotee, et auto saaks kuivalt ja puhtalt garaazi ja sealt välja ...

Aga elekter võeti nii ära, et 4 meest marssis sisse ja kohe elektrikilbi juurde ja  nokitsesid seal ja siis öeldi mulle, kes ma parasjagu  Riga vana masinaga pesu pesin  üleni  märg ja higine,  et siin on kilp rikutud ja elekter võetakse nüüd koheselt ära. Isegi pesu ei lasknud lõpuni pesta -tõprakari ...
Ma ei tea, kuidas ma selle üle elasin, ei tea, aga ega ma  niisama heast peast võimaluse tulles Soome ei kolinud , mitte hea elu pärast, vaid ikka sita ...  Aga sinna läks veel mitmeid aastaid aega, enne kui see õnn mu õuele  koputas ...
Vot mis mulle meelde tuli kui lugesin seda uudist tulekahjust,  kus naine kahe lapsega majja sisse põles ... Õnneks meie jäime ellu ... Tänu jumalale ...

pilt postimehest

 

Ärge saatke mulle komme. ♥PALUN♥

Täna tuli mulle kaks pakki.

  Esiteks üllatus Eestimaalt minu kallilt sõbrannalt Elinalt.

 

Ma väga palun ainult, et ärge minule enam komme saatke  ja siin on link, mis ma kirjutasin selle aasta alguses  14. jaanuar 2014 

http://natalinieminen222.blogspot.fi/2014/01/sain-ullatuse.html

  palun,♥ palun, ♥palun väga  ♥.... minule see on eluohtlik, kuna olen isegi ohtlikult ülekaalus  ja kaalu langetamisest ei tule mul midagi välja ...

Ei tohi solvuda minu jutu peale, sest see on minu südamekarje  mina ei solvu  ka, ma saan ju aru et tahetakse head teha ... ♥♥♥♥

Elina,  ilus karp ju , ei raatsigi ära visata

Ja teises pakis olid lauanõud . lusikad (teelusikad ja supilusikad

kahvlid ( magustoidu ja praekahvel) ja noad .. väga ilus värv ..

Mõtisklus

Täna sain kirja oma  sõbranna ristiemalt.  Tema  sai ka see aasta 79 ja järgmine aasta on  juubel 80 nagu minu emagi . Kui me tema ristitütrega koos koolis käisime ja tema pool külas käisime oli ta äärmiselt sõbralik, lahke ja külalislahke ka minu vastu. Olin rõõmus, et mu pinginaabril on nii tore ristiema - minul endal pole kunagi olnud ei ristiema ega ristiisa ....
 Ma isegi ei  mäleta eriti kuidas see juhtus, et me hakkasime üksteisele  kaarte saatma pühade puhul , mulle üldse meeldis väga saata kaarte juba noorenagi  ja seepärast ehk tahtsin teda sellega tänada, et ta meiega nii tore ja sõbralik oli, et mulle nii hinge jäi ...
 Minu arust see oli juba siis, kui ma abiellusin ja Viljandisse kolisin, kui me kirjutama hakkasime .
Siis  tekkis kaardi kõrvale ka kiri ja nii me  kirjasõpradeks oleme jäänud ...  Mulle väga meeldivad tema kirjad ja alati on palju küsimusi, millele on hea vastata . Ise ju ei tule selle peale alati,  mis teist inimest võiks huvitada ja oma asjadega pealetükkiv ei ole tahtnud olla, seepärast on nii hea, et saan kirjutada sellest, mis teist inimest  rohkem huvitab.
Oma vanuse kohta on ta äärmiselt aktiivne, teab kõik maailma asju ja on eluaeg meditsiini alal töötanud ja teab sellest valdkonnast palju ja rohkem.  Käib paljudel üritustel ja oskab neist sügavuti ja huvitavalt kirjutada.  Suhtlusringkond on tal ka päris lai, käib sõpradel abiski veel ja  reisib ka väga kaugele.
Kurb on lugeda tema kirjadest, et ristitütar talle äärmiselt harva endast märku annab  paari sõnaga.
Ei kirjuta endast, oma elust- olust, perest vaid  levitab jumalasõna ja õnnistust.  Kooli ajal ta usuga sinasõber ei olnud  ja meil oli üldse keelatud kirikus käia, eriti jõulude aeg, kui proovisime salaja sisse saada, oli ühiskonna õpetaja  ukse peal märkmikuga nimesid üles kirjutamas, õudne .
Nii palju siis sellest .
     Olen sõbrannale  teinud korduvalt ettepanekuid,  et ta hooliks natuke rohkem  oma ristiemast  ja kirjutaks või helistaks talle .. aga kas sellest abi on ?
    No ma ei tea , ma lihtsalt olen üldse lapsest peale väga armastanud vanainimesi ja tahtnud nende eest hoolitseda ...
Emaga on mul eriline side - olen lapsest saadik emaga olnud väga avameelne ja ehk liigagi nagu mu esimene mees mulle selgeks tegi, et ei pea emale kõigest rääkima - siis tõmbusin natuke tagasi ... Aga ma ei tea, kas on veel selliseid inimesi või sellist kogemust, et emaga kaks korda päevas Skype kaudu jutustada . Kogu aasta peale seda, kui ema sai Skype  oligi nii, et ikka hommikul ja õhtul võtsime ühendust - siis hakkas tasapisi üle ääre ajama, juba sest kõik jutud juba ammu räägitud, aga noh hea küsida ikka, et kas on kõik ok .. kuna ma elan ka kaugemal ja külla ei saa minna tervise tõttu siis on hea võimalus näost näkku näha ja rahuneda, kui kõik on ok. Ja kui on midagi häda, siis  mõtleme kahekesi ikka midagi välja .

Täna ongi eesti kalendris Usupuhastuspüha -  kes teab või ei tea sellest pühast , minule täiesti mõttetu püha,  ma ei saa aru miks  ta  on kantud  tavalise inimese  nimepäevade kalendrisse,  võiks ju olla kirikupühad omaette kalendris, kes soovib - saab tähistada neid kirikupühasid mis meile võõramad. Pole see ka  Martinite  nimepäev, kelle järgi see püha on alguse saanud( Martin Luther- kes 1517 aastal kinnitas seinale mingi paberilipaka ) mõttetu  teadmine, miks ma peaksin seda teadma ja pühitsema, või  miks lutterlased peaksid seda pühitsema -  see oli nii ammu muidu ka mõttetu ja nii tähtsusetu minu  jaoks - ma ei tea ühtki inimest  ka kes tunneksid sellest päevast rõõmuvõi teaks sellest midagi lähemalt.   Teisiti kui  varsti algav   halloween - meie keeles kõrvitsapüha,ka mõttetu ja võõras,  aga seda  vähemalt kusagil maailmas tähistatakse ja hästi lõbusalt  ja marineeritud kõrvits on tõesti väga väga maitsev ....

♥  ♥

Marineeritud kõrvits

1 kg kõrvitsatükke

0.75 l vett (4 kl) 

300 kuni 400 g suhkrut (1,5-2 kl) 

6 kuni 8 tk nelgitera 

 veidi kaneelikoort 

 (tükike ingverit) 

3 sl. äädikas (30%) 

 Puhasta ja tükelda kõrvits kuubikuteks või kangideks.

 Tõsta kuuma marinaadi sisse kõrvitsatükikesi ainult üks kiht ja keeda kaanega suletud nõus tasasel tulel, kuni tükid on peaaegu pehmed.

Pehmust proovi puutikuga.

 Kõrvitsatükid tõsta vahukulbiga purki.

 Kui kõik tükid on purgis, keeda marinaadi veel mõni minut ja vala kõrvitsatükkidele peale.

Sule purk kohe.

   1,1-1,2 kg puhastatud kõrvitsast ja ½ liitrist marinaadist saab 3 pooleliitrist purki kõrvitsahoidist.

 Allikas: Vanaema kokaraamat

Inimene õpib kogu eluaja

Ikka kipub  mingisugune asi olema nii keeruline, et on vaja võtta kätte õpik ja näpuga järge ajada. Meil oli nüüd seoses Sonera muutustega 7 oktoobril vaja uuesti aktiveerida teleka kanalid  ja vahetada  vana asemele uus maksuline kaart mis Sonerast saadeti  .   Terve päev oli telekaekraan must ja  õhtul siis mötlesin et kas hakkan ise vaeva nägema vöi kutsun kellegi appi ….

Inimene saab kõigega hakkama kui ainult tahtmist on. Mina olen tehnikas täielik jobu,  ehk siis pehmelt öeldes  saamatu , aga lugeda oskan päris hästi  kolmes keeles, kuigi  tehnilisest  tekstist arusaamine  võtab aega ja nõuab keskendumist  päris tugevasti .

Niisiis oli vaja  installida telekasse  uuesti kõik kanalid ja  vahetada vana kaart uue vastu ja ma  võtsin  oma  soomekeelse kasutusjuhendi telekale ja  lugesin kus saab mida teha ja kõigepealt pidi oma vanalt kulunud puldilt otsima menüü nuppu, seda ma ei leidnudki aga leidsin selle  Samsungi teleka parempoolses osas,  all nurgas, ülevalt teine nupp. Kui ma sinna vajutasin,  tuli ette menüü ja sealt otsisin kanalite  asetused ja automaatne salvestamine …  ma ei tea kuidas need sõnad tegelikkuses on eesti keeles, sest tõlgin ise eesti keelde niipalju kui oskan neile vasteid leida .. Oeh …

 Hommikul helistas sõbranna (ta oli ka õhtul paar korda helistanud aga mul oli telefon hääletu) ja küsis, kuidas ma sain hakkama ja siis juhendasin  ka teda, sest tal on ka samasugune Samsung telekas …   Nii et ma võin enda üle uhke olla , sain hakkama.  eelnevatel kordadel on käinud ikka naabrimees abiks  sättimas mida vaja kuna  minu isiklik abikaas on ka tehnikas totu .

Aga naabrimees suri ära ja ma pean nüüd teise naabrimehe otsima või siis ise hakkama saama. Ja  rõõmu kui palju . Telekas näitab jälle- kuigi mäljas irvitab näljaselt  külm ja karge põhjatuul ja puude lehed hoiavad veel viimasest jõust ennast kinni okste küljes, sest kes meist tahaks maas kõduneda.

Ärge külmetage !

mälestus Estonia hukust

Ka minu elu on seotud "Estonia" laevahukuga
Igal aastal septembri lõpus tuleb see  mulle meelde . Nimelt minu esimesel mehel, minu laste isal oli ka pilet sellele reisile. 
Tema käis   tihti sama laevaga Rootsi vahet kuna tegeles autoäriga , tõi sealt autosid müüs Eestis vaheltkasuga maha ja elas selle raha eest .. Koos  sõbra Ennuga  ehitasid nad sellise  kinnise   õigete mõõtmetega väikeautofurgooni millega tõid  ka kodumasinaid ja riideid ja muud kraami. Päris tihti reisisid sest ega see vaheltkasu teab kui suur  ei olnud kui laeva ja autopiletid maha arvata ...  Priisata ei saanud, aga ära elas kuidagimoodi ikka ....
 Seekord pidid nad viima  Rootsi poolele ühe mootorratta , ratas oli juba autofurgoonis aga ärasõidu ajal päeval selgus, et  mootorratta võti oli kadunud , otsimine võttis oma aja . 
Sel päeval juhtus neil sõbra Ennuga veel palju muudki sellist mida kunagi enne pole juhtunud .
Auto läks teel rikki ja  tuli pöörduda koju et otsida uus auto mis neid Tallinna viiks . Sõber kelle poole nad pöördusid abi saamiseks oli just  10 min tagasi Tartusse sõitnud nii et ka sealt nad abi ei saanud ... Nii nad helistasid tuttavale Tallinnasse -sõbrale kes ka samale reisile läks . Leppisid kokku, et sõberr vahetab neile piletid neljapäevaks.   Sõber  helistas kusagil kümne paiku meile koju ja ütles et kõik on korras ja  tuleb neile neljapäeval Rootsis sadamasse vastu ...  Kahjuks uppus see sõber samal reisil . Ei mäleta mis ta nimi oli, aga poja nime mäletan , tema oli Patrik , käis meil ka korra külas koos isaga, kui oli päris pisike .hästi armas poiss.   Jäi miskipärast ilus nimi meelde....
 No vot
Kui mees oli kogu õhtupooliku plaanide nurjumise pärast vihane ja mossis siis hommikul  oli ta väga shokis et selline asi on juhtunud
Mina kuulsin seda teadet, et Estonia laev on uppunud raadiost, kui ma kuue aeg ärkasin ja raadio mängima panin ...
Nii on paljud väitnud, et nad ei saanud alguses üldse aru, mis on juhtunud , nii ka mina ega saanud agu sedagi, et mu mees pidi selle laeva peale minema - ta ju käis tihti ja mina neid laeva nimesid ju ei teadnud ...  
Esimesena helistas mehe isa , tema teadis ka et mu mees pidi just selle laevaga minema ja arvaski et nüüd on poeg  uppunud ... aga üllatuseks vastas talle  minu mees ja rääkis oma loo ära  kuidas ta laeva peale ei jöudnud
MIna läksin tööle ja alles siis hakkasin aru saama et midagi on juhtunud kui naised mulle kaastunnet hakkasid avaldama .......   olin õhtul neile töö juutres maininud et mees sõidab  täna Rootsi .
Ja kui ma  olin neile öelnud, et  mees jäi koju, siis saadeti mind poodi shampuse järele ja pidin suure õnne puhul välja tegema  kogu kollektiivile .... 
Lõpuks hakkas ka minule kohale jõudma see  suur õnnetus, mis tabas suurt laeva ja tohutu palju inimesi kes sinna uppusid ...
Iga aasta ma seda meenutan ja mõtlen nende inimeste peale kes seal olid , kes välja ei pääsenud kuna väljapääs  oli laes  ja    miks pidi see õnnetus juhtuma ?
Tunnen kõigile kaasa südamest ...
Iga kord, kui ise olen sõitnud laevaga, vaatan merd ja mõtlen selle peale, et mina poleks suutnud sinna külma merre hüpata. Mõned ikka julgesid ...
 
 Urmas Alender- Teisel pool vett -

http://youtu.be/_1P2EJj_jJY

 

Miks ma söön ?

 Miks ma söön siis, kui mu kõht pole üldse tühi ?
Ja hommikuti kui kõht on tühi, peaks nagu tühi olema,  pole mingit isu kaerahelbe putru sööma hakata, teen seda peaaegu vägisi, et ei topiks midagi mittesobivat suhu.

 Inimesi on enam vähem nelja liiki: pikad, peenikesed, lühikesed ja paksud , kõige enam kannatavad paksud inimesed . Pikad ja peenikesed on õnnelikud , lühikesed ehk ka pole nii lootusetult õnnetud, aga paksude elu on  lapsest peale õnnetu .    Usun et need inimesed kes on sünni poolest  kergemad ja normaalsed ja elu jooksul paksuks muutuvad neil on kergem oma kaalu saada normi.
    Need aga kes sünnivadki kohe  ülekaalulistena ja oma lapsepõlves paksukesed on võivad kaalu langetada aga võtavad kohe tagasi, kui natukenegi patustavad - organism PEAB olema selline nagu ta on loodud ja selle vastu võidelda on hiigla raske  .
 Peab mainima et  loomad ja linnud sünnitavad enam vähem köik sama kaaluga järglasi aga inimestel on asi  keerulisem  nii pikkuse kui ka kaalu poolest on kõik inimlapsed erinevad nii et loodus on juba meid loonud olla erinevad ... 

Kuigi paksude elu on võimatult raske nad ei jäta oma söömist , ei jäta ka siis ahmimist, kui juba tervis on täiesti tuksis. Miks ???? Lugesin ühest artiklist ja panen ka selle siia kirja ...

Ülekaaluliste inimeste nõrkus toidu vastu sarnaneb narkomaanide sõltuvusega narkootikumidest.

Säärase tulemuse andis seitsme ülekaalulise isiku ajuskaneering, sellal kui nende uitnärvi eksitati nõrkade elektriliste signaalidega, mis kutsusid ajus esile täiskõhutunde, kirjutas New Scientist.

"Kui me sööme, saadab meie kõht ajule signaale just uitnärvi kaudu," põhjendas uuringu korraldanud teadlane Gene-Jack Wang New Yorgi Brookhaven National Laboratoryst. "Toit puutub vastu maoseinu ning vastavalt sellele liigub ajju signaal "söö veel" või "ära enam väga palju söö". Meie soovisime teada, millisesse ajupiirkonda see signaal täpselt jõuab."

Nii selguski, et täiskõhutunne aktiveeris ülekaaluliste ajus hipokampusena tuntud piirkonna, kust näiteks kokaiinisõltlastel lähtub ka iha uute uimastiannuste järele. See seletabki, miks on ülekaalulistel nõnda raske dieeti pidada: isegi kui keha signaliseerib täiskõhutundest, sunnib toidusõltuvusse sattunud aju inimest üha edasi sööma.

Olen aru saanud, et selleks et  paksuke inimene elus  üldse hakkama saaks on talle  eluliselt vajalik huumorisoon ja heatahtlikkus, sellega ta võidab  endale sõpru  ja  saab elus kuidagimoodi suurte probleemideta  hakkama. Kui peenikesel ja ilusal inimesel on lubatud olla kapriisne, õel, jonnakas, laisk, pahur, siis paksudel pole seda lubatud ...

Materdatakse nii maatasa, et vähe pole ...

Tööl peavad ka kogu aeg ennast tõestama ja  pingutama rohkem kui teised,  et ei tuleks ütlemist: et  nii laisk .. Kui ma saaksin  alustada uuesti elu paksuna, siis ma seda ei tahaks . Tean, kui raske see on.  Olen elu jooksul   mitmete dieetidega alandanud kaalu kokku  umbes 60 kilo ringis, aga iga kord olen tagasi  need kilod kuhjanud, mis on maha läinud .

 Paljust olen ilma jäänud tänu oma kilodele. Aga eks igaühel on millegi üle nuriseda , ka peenikestel ja ilusatel inimestel.   

Igal sügisel

Igal sügisel uuesti sünnib   niiskete kollaste lehtede hõng

 igal sügisel tuul laande  kõnnib, teejuhiks härmane ämblikulõng.

 Igal sügisel uuesti algab valgete kurgede kaugeletee.

Ikka linde on kolmnurkses salgas, kellele uued on linnad ja veed.

 Ikka kooliteel lehvitab kastan -  kollased kindad on kõikumas puus.

 Igal sügisel astrilast kastab värske,noor vihm.Ja ka aster on uus.

Iga sügis on nagu ime- värvitud taevad ja värvikad maad...

 Igal sügisel pilviku nime esimest korda üks laps kuulda saab.

Leelo  Tungal 

'

 

 

Täna läksid pähklid põlema, kui tahtsin neid vähe ahjus pruunistada ... oh issand , suitsu tuba täis õnneks märkasin enne, kui suitsuandur tööle hakkas ...  Just eile öösel, kui magama läksin, mõtlesin selle peale, et pole midagi kõrbema läinud õnneks ja näed kohe karistus käes....




 

Taas algab kool

KOOL, KOOL, KOOL !!!

TAAS ALGAB UUS ÕPPEAASTA!!!

Homme see algab , kuigi mina olen juba üle 55 siiski on mul kõik koolid  kus olen käinud alati meeles ja kui ei tule muul ajal meelde siis septembri alguses alati .

Esimesest koolist –Soomevere algkoolist on mul palju palju mälestusi . Mäletan seda pisikest kahekorruselist maja kus oli 4 klassi  ja üleval korrusel raamatukogu . Mäletan mõlemat raamatukogu hoidjat : tädi Ibrus Hilja ( temaga elasin ühes majas ) ja onu Heino Laagus ).  Tädi Hilja kontrollis alati üle kas olen ikka raamatu läbi lugenud kui ma olin talle samal päeval raamatu tagastanud ja tahtsin uut lugemiseks. Onu Heino andis alati soovitusi mida pisike koolilaps  lugeda võiks..

Mäletan mõlemat  algkooli õpetajat  Linda Reier  ja Hilla Piilmann . Linda Reierist  sai Linda Kösler,  aga Hilla Piilmanist sai minu esimene lemmikõpetaja , ta oli tõesti väga tore , sõbralik  ega kiusanud mind, vaid hoopis valis mind alati näidenditesse mängima , avastas minu näitlejaanded.

Mäletan ka oma koolikaaslasi,  mis neist kõigist saanud on ei tea, aga osadega olen ikka Facebooki kaudu kontaktis, nagu näiteks esimese pinginaabriga, kes ootamatult aga esimesse klassi sisse jäi .  Seepärast ei hakka tema nime mainima.  Siis teises ja kolmandas klassis istusin poistega, sest rohkem tüdrukuid mu klassis polnud aga neljandas klassis  sain pinginaabriks tüdruku kes kolis juhuslikult ka meie majja ja temaga olema sõbrannad siiani . Temast võin kirjutada seda, et eelmisel aastal valiti ta   Raplamaal  aasta naiseks Tema nimi on Virve Õunapuu . Minu kallis armas pinginaaber .

Koos temaga astusime ka 5. klassi uude kooli – Võhma 8 kl. Kooli

Peale seda kolis ta ära kaugemale .. aga siian iikka suhtleme ja oleme sõbrad.

Võhma kool tundus  siis meile maakatele (kolhoosilastele )  tunduvalt suurem.

Seal  õppisin siis 4 aastat kuni 8 klassini … Mäletan esimest septembrit,  kui läksime uude koolimajja.  Mäletan aktust õues . Ja siis kuidas mei klassidesse läksime .  Minu klassijuhatajast, Ingrid Väljast , sai minu elus suur eeskuju ja  armastan teda siiani , helistan vahetevahel ja saadame kaarte , viimasel ajal on ta väga haigeks jäänud ja telefonis on tema haiguse tõttu  raske rääkida, aga see suhtumine, mida ma näen , see teeb niipalju meelehärmi ja haiget, et vana teenekas õpetaja on jäetud saatuse hooleks . Teda tunnevad ja  temast peavad lugu  kõik Võhma inimesed, aga kui paljud suvatseksid  appi minna, või siis  kasvõi kooli poolt saata abilisi, kes aitaks ja võtaks vana õpetaja oma kaitsva tiiva alla.  

 

 Õpetaja Ingrid  ise on eluaeg olnud delikaatne ja tagasihoidlik ja vaevalt, et ta ise kedagi paluma läheks.  Ma ei tea, kas kunagi keegi on Võhma kooli poolt talle näiteks 1. septembril  lilli viinud ? 

  Kolmas kool minu elus oli Tallinnas Pisi- Peda.

 

 

  ja ka seda kooli ja eriti selle kooli õpetajaid mäletan .

Klassijuhatajaks tuli meile  Mare Tamm, kes oli ise väga noor ja  vist ei saanud eriti  meie klassiga hakkama kogemuste puudumise tõttu  või ,et me lihtsalt olime igavesed pujäänid.

Ajaloo õpetaja  Vernik,  kes oli hästi range, aga hästi emalik. Tihti andis eluks häid nöuandeid meile lapsekestele kes me olime maalt suurde linna tulnud ja nüüd pidime siin hakkama saama .

 Psühholoogiaõpetaja  Vaino, kellet sain ükskord  peapesu, kui oma juuksed lilla tindiga ära värvisin .tema oli ka praktikaõpetaja ja tema juhendamise all tegin ka kursusetöö edukalt valmis .

 Looduseõpetuse õpetaja Põntson, kes viis meid trolliga sõitma ja siis küsitles meilt  puude nimetusi , mis mööda vilksatasid ja õpetas meid tammetõrudest kohvi keetma ..

Emakeeleõpetaja Valmis,  kes oli nääpsukene ja oli isegi kipsis käega ja häälepaelte põletikuga   meile emakeelt õpetamas ja käis  meiega  kaasas praktikal kolhoosipõldudel porgandeid üles võtmas,

Geograafiaõpetaja Karik, kelle range käe all saime kõik maailma pealinnad selgeks ja siiamaani meeles püsivad .

Kolm  meesõpetajat, oli meil ka :   füüsikaöpetaja Maasing, kes igat õppetundi vürtsitas mingi teravmeelse lausega, mis kauaks  meelde jäid ja naerma ajasid …  keemiaõpetaja Reiljan kes mind kiitis et mul on täpne apteekri käsi   ja tsiiviilkaitseõpetaja major Annus, kes meil alati nalja tegi oma ingeri soomlase murdega .

 Ühiskonnaõpetuse õpetaja  Lillepruun, kes pani nendele  kahe, kes vähegi ”eestimeelset ” juttu proovis  rääkida  tema tundide aeg  ja kiriku ukse peal valvas, et meie ei saaks jõulude aeg sisse minna . Eks temal oli oma töö .  Samuti alandati käitumise hinnet, kui ei läinud mai- ja  novembriparaadile marssima .

Pisi Peda koolis õppides  sai tehtud kõik maailma lollused, mis üldse on võimalik teha ja mida nüüd vanast peast on hea meenutada ja mõelda, kui rumalasti sai tehtud ja kui  halvasti oleks võinud tegelikult minna halva õnne korral … Aga õnneks läks  kõik hästi .

Ma olen südamest  tänulik kõikidele koolidele ja kõikidele õpetajatele  kes on minu elus olnud ..   .

Iga õpetaja on jätnud minu ellu mingi jälje või seiga, mis mul alati meelde tuleb, kui selle inimese peale mõtlen  ja igaüks on  midagi mu ellu  kaasa andnud ja mind õpetanud  elama ja ka elust aru saama ..  Igalt õpetajalt olen saanud selle õppetunni mida mul on elus ka vaja läinud ja ilma nendeta ei oleks ma see kes ma olen ... Suur suur tänu ja kõigile õpetajatele kellel algab taas homme kool  soovin Head uut õppeaasta algust !

 

 

 Ma tahaksin neile kõigile viia 1. sept puhul lillekimbu  aga kuna see pole võimalik, siis asetan selle lillekimbu siia ja loodan, et ka need õpetajad, keda kahjuks enam elavate kirjas ei ole, saavad sellest osa !