Abistatud enesetapp

 Eile nutsin terve aeg, kui pealtnägijast saadet  vaatasin . Eutanaasiast olen ennegi kirjutanud (6. 06    2013) ja mõelnud, aga see oli nii hingeminev saade, kus  Jane rääkis oma kavatsusest minna Sveitsi  abistatud enesetappu sooritama ..
  See oli tema sügavalt isiklik otsus  ja keegi teda ei saa- ega ei tohigi takistada, sest ta ei taha surra   liikumatuna ja lamatistega haigevoodis kui ei saa liigutada enam isegi oma silmalauge ja viimasena kui hingamine on  täiesti võimatu,  siis alles saabub surm ..
   Tema seda oodata ei taha …  See lihashaigus on  ravimatu ja see ka, et Eestis keegi ei  suuda organiseerida  pidevat  hoolitsust 24/7  inimeste eest kellel on nii raske haigus .  Eestis pole ju raha  . meil pole kellelgil  nii palju raha et saaks  inimväärset hoolitsusst siis kui vaja ..
No  tõele au andes   on, muidugi, on rikkaid ka ja  on häid   hooldamisvõimalusi ,aga   RAHA RAHA RAHA on see   millest sõltub meie heaolu ..   Nagu nägite ise Savisaar on hea näide - lõigati jalg otsast ja   ei läinud kaua kui  kõndis juba proteesiga  …  raha on ja jalg pandi otsa ,  no mitte jalg, aga protees, aga   kiiresti see käis- sest oli rahalisi võimalusi ..  Mina olen juba 8 aastat  liikumispuudega . mina tahan ka uut jalga aga mul ei ole raha selle jaoks ja vindun  kogu aeg  .. Täitsa viha teeb ausõna …

  See on nii raske teema ,
Kui tugev oli  Jane sõbranna ja kui tugev oli tema tütar, kes suutis  nutmata ja isegi naeratades  sellest rääkida ja  oli nõus ema otsusega ja toetas teda …
 Tuleb välja, et isegi selle sammu jaoks peab olema palju raha …    Pealtnägija lehele FB s oli märgitud ka arve number  kuhu saab annetada, et see naine saaks oma otsuse täide viia ..
 Kas ma ise suudaks sellist otsust  vastu võtta ?
 Kindlasti   peaks sellest eelnevalt mõtlema. Samasugune  situatsioon võib tulla insuldi tagajärjel kus inimene on liikumatult voodis ja ei saa liigutada ei kätt ei jalga  …  milleks siis   mädaneda elusalt  võib ja peab väärikalt lahkuma … Eestis pole veel eutanaasia lubatud .  aga mõnedes riikides on …  Aga sellise otsuse peab kusagile kirja panema ja et sugulased siis ei pea tegema seda rasket otsust.  Soomes on väga  tavaline et inimesed eluajal kirjutavad juba valmis oma tahte avalduse  et kui juhtub midagi siis palutakse mitte elustada kui  peab minema kusagile aparaatide alla hingama  või kus mõningad  elutoimingud  ei toimi ,aga süda lööb .  Siis näiteks mitte toppida hingamisaparaadi alla .  ja kui süda näiteks operatsiooni  tagajärjel ei hakka toimima, siis pole  vaja elustada.

 Nii  raske probleem ..  Aga mõtlema peab   panen siia Jane hoiuarve nr    EE93 1010 5020 0909 9005
Jane Paberit


JANE SAIGI VAJALIKU SUMMA KOKKU TÄNU  EESTI RAHVALE JA ANNETAS ÜLEJÄÄGI VEEL VÄHIFONDI …  

VÄGA PALJU ON NÜÜD MEEDIAS SELLEST KIRJUTATUD .. 

Eutanaasia

Kahju et mul pole alles seda esseed, mida pidin kirjutama koolis,  kui õppisin  dementiahaigete vanurite hoidjaks . See oli aastal 2004 . Ma ei teadnud sellest palju midagi siis, sõna olin kuulnud, aga palju seda teemat ei olnud oma mõtetes käsitlenud .
Pidime kirjutama teemal: Kas pooldame eutanaasiat või ei ja põhjendama miks ?
Ei teadnud mida kirjutada ja ei mäleta mida ma sinna kokku vusserdasin pidi ju see veel olema ka soome keeles .

  Aga nüüd olen mitu korda sellest teemast kuulnud ja aru saanud, et inimesi huvitab see teema ja mida vanemaks saame, seda rohkem .
Ma kirjuta siia oma isikliku arvamuse .
Mina voodis liikumatuna  vedeleda ei taha . Ja niikaua, kuni mul on  selge mõistus peas siis teatan, et olen selle poolt, et eutanaasia inimese omal soovil oleks täiesti vastuvõetav minule .
Siis, kui mul mõistus enam ei tööta ( kui selline asi peaks juhtuma äkki )  siis ma seda soovi ei oska võib olla avaldada...  seepärast peaks oma soovid ja tahtmised varakult kirja panema .   Sest mitte kunagi ette ei tea millal see kohutav päev peaks saabuma ... Muidugi oleks hea surra vanadusse ja mõistusega, aga kui äkki mõistus enam ei tööta?

Ja muidugi peaks  teada andma noorematele sugulastele, et nad teaksid kust leida seda, mida ema või isa on oma eluajal  meeleldi teinud , söönud, lugenud, kuulanud, millise padja peal meeldib tududa  ja kas põlvede   vahele peaks asetama väikese padja, et oleks mugavam magada . Elatakse ju tänapäeval nii eraldi ,et lausa teistes riikides , ei tea paljudest asjadest mitte midagi - ja kui küsid järelkasvult kuidas elad -siis täiskasvanud pajad mainivad et kõik on ok .. nojah ,see informatsioon minule just palju ei anna, aga ei saa kiskuda tangidega sõnu suust  ja esitada küsimusi kui neile ei vastata kui kahe sõnaga - Tütred muidugi on natukene jutukamad ja räägivad pikalt laialt isegi sellest kuidas linnud oma pesakasti ümber tiirutavad ja pesa teevad ...

Soomes antakse sellised paberid täitmiseks vanadele inimestele juba pikalt ette, et siis kui nad tulevad mingil põhjusel hooldekodusse siis on teada temast , tema elust , noorusest , lemmiktegevustest ja paljust muust ..
Hoidjal on siis kergem ka - võtab õigel ajal õige laulu üles ja vanuri tuju muutub silmanähtavalt paremaks ..
Kui minule peaks  juhtuma insult,  siis palun mind mitte ellu äratada ...  ehk elustada .
See tähendab liikumatult voodis lamamist võib olla kümneid aastaid - ei  ei ei
Seda ma ei taha
Ma olen oma elu elanud väga huvitavalt siiamaani , olen olnud 3 korda abielus , olen 2 last sünnitanud ja kasvatanud . Olen isegi oma lapselast näinud ja muidugi praegu olen veel mõistuse juures ja tahaks olla seda veel niikaua kuni jumal soovib ja lubab ... Kõige eest olen tänulik ..

 Soomes on ka selline kord, et lapsed ei pea hooldekodude eest maksma kui vanur ise välja ei tule oma rahadega, siis puuduva osa katab sotsiaalhooldus .

Eestis- kus on pered niigi vaesed, siis pole ju sealt midagi võtta , seepärast paljud kannatavadki kodudes ja ei saa õiget hooldust ega abi .   Kas  60 aastane  invaliidist  suudab  hoolitseda oma  haige 80 aastase ema või isa eest , muidugi ta ei jõua enam pesta, ega tõsta, kui on isegi juba vana ...
  Praegu 56 aastasena saan ma hakkama ise kõigega kodus , olen töövõimetuspensionil  ja mul on liikumispuue , käimisega seotud asjad on raskendatud - poes käib mees ja mõnikord ka mina ise ..
Koos liikumise puudega jääb ära see vähene kehaline koormus, mis enne oli ja kõik muutub raskemaks ..
Ma tean  ja teadvustan et olen vana ja vananen kaks korda kiiremini,  kui liikuvad vanurid . 
 Ja ma tean, et niikaua kuni liigun ma elan .
Olen eutanaasia poolt, kui keegi palub hääletada ...

A-ha - Time and Again

10 aastat hiljem 

 Nüüd on 10 aastat sellest möödas , olen 66 aastane , olen 10 aastat  elanud invaliidi elu, olen  tundnud palju valu, aga ka palju rõõmu, lapselaps saab  sügisel 13 a.  ja teine lapselaps saab sügisel 2 ja mina saan sügisel 67 ..  

Keegi pole minu haigust  ravinud, ega  mina ise ka ei suuda seda ravida ainult et   valusamaks läheb .. ja valuvaigistite peal elan , ja see pole mitte magus elu ..  õnnelik olen  et mul on  mees  olemas kõrval ja niikaua kuni tema minu kõrval on kõik veel väga hästi ...