Lapsepõlvekodu

 Arussaare kalmistrule on maetud hästi palju tuttavaid inimesi keda tundsin just lapsepõlvest kes elasid meie külas ... ka isapoolne vanaema maeti sinna, ema sinna ei taha  ja  mina ka ei taha . Vend käis  seal  surnuaial riisus mahakukkunud lehed   ja  pildistas isa hauda, isa on surnud juba üle 10 aasta ja mina  pean tunnistama  pole seal peale matuseid õieti käinudki ehk paar korda siis kui jalad olid terved ja sain Eestit külastada aga nüüd, kui olen keppidega, siis ei saa Eestissegi  ... see Arussaare kalmistu jääb ka ema kodu juurest eemale nii, et kui käisin veel viimati emal külas, siis sinna surnuaeda ei saanudki .
Õnneks elab seal ligidal sugulasi kes vahetevahel meie isa hauaplatsi ka korrastavad, kui  seal käivad ja plats on  enam vähem hooldatud, midagi erilist seal pole, aga ma arvan, et ei peagi olema ...    ema on ka nii vana juba, et tema ei jaksa ka sinna enam minna.  Nii siis puhkabki isake üksinduses ja rahus.  Nii nagu eluski olles armastas üksinda ja rahus viina visata ja teistest ei hoolinud ... ...

 Peale selle käis venna  ka veel meie lapsepõlvekodu pildistamas , see ilus maja on nii räämas ja lagunenud, et lausa kahju kohe ....  minu teada elab seal üks perekond ka ...

maja Soomeveres

see koht on väga ilus ja kui selle maja keegi tahaks korda teha siis selleks PEAB kulutama küll üle miljoni  kui muidugi ise midagi teha ei oska ... kes aga ise oskab teha sel muidugi eelised .. 

Maja on Kõo valla piirides aga vald vist pole huvitatud nii kaunist majast  ega selle korrrastamisest .. küll sellest saaks ilusa hotelli teha või puhkekoha, kui rajada kõrvakle näiteks  mingi tehisveekogu ...

selline oli maja  Soomeveres kusagil 50 ndatel aastatel

 

Soomevere bussipeatuses