Laulupidu

Laula rikkust külale,  
laula rahvas õnnele,
laula elu ilusaks,
laula maailm mõnusaks!
 

Juulikuu suursündmus oli kindlasti  Eestis toimunud  XI noorte laulu- ja tantsupidu nimega MAA JA ILM ...

Huvitav oli see et tantsupidu toimus seekord lauluväljakul mitte eraldi staadionil nagu eelnevatel aastatel , noored mahtusidki kenasti ära ja mulje oli väga ilus
Vaatasin seda laulupeo rongkäiku telekast  mitu tundi suure huviga ja seejärel tantsupidu ja järgmine päev laulupidu , kõik oli vägev ja mõtlesin, et kõik vähegi laulvad ja tantsivad  inimesed on täna üheskoos, peaaegu kõik EESTIMAA parimad, hakkajamad,  aktiivsemad  inimesed on koos. Ma ei halvusta inimesi, kes ei laula, aga laul teeb ikkagi inimese paremaks, see on minu arvamus ja ma ei suru seda kellegile peale. 
Iga inimene, kes millegiga tegeleb on tubli ja hakkaja .
Kui ilusad on siiski EESTIMAA inimesed ja EESTIMAA laulud !!!
Miks läks hinge Siiri Sisaski laul ?
ÜHTSUSES PEITUB JÕUD !
 Ma kujutan ette, kui hea tunne oli Siiril laulda seda laulu kõikidega koos ...
Kui palju pisaraid tuli lauljte ja kuulajate silmadest - kes seda jõuaks mõõta  ?

Aga neid inimesi, kes veel teleka ääres istusid ja kaasa elasid - kaasa pisaraid valasid ??? Kui paju oli neid ?

 Kui ilusaid mustreid laululava ette murule võluti? Eestimaa kaart , karumõmm jne ... tublid lapsed .

Ma usun, et kõikidest nendest lastest kes juulikuu alguses laulupeol olid, kasvavad väga tublid EESTIMAA inimesed ....

Ma tunnen suurt rõõmu nende üle, kes said seal olla pealtvaatajana või ise kaasa lüüa.
Kui oleksin võimeline lendaksin linnutiivul üle mere seda ilusat pidu vaatama !

Siit saab vaadata seda ilusat laulu :

MIS MAA SEE ON ?

 

Mis maa see on?

Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge, vaid metsad lõputud ja laukasood.
Kuid siinne rahvas täis on imeväge ja kummalised nende laululood.
Mis maa see on? Kord öö sööb ära päeva, kord päev on nõnda pikk, et neelab öö.
Ühtmoodi mõlemad siin mööda lähevad- kui võõras puhkab, kohalik teeb tööd.
Mis maa see on? Kas tõesti üksnes orjaks veel ainult kõlbab inimene siin?
Kes selle valu ükskord kokku korjaks, et tuleks armastus ja lõppeks piin?

Mis maa see on, kus halastus on ohus, kus vabadus on maasse kaevatud,
Kus on siin õiglus, kus on rahukohus, kust õiglust otsima peaks vaevatud.
Mis maa see on? Kaastunne siin on roostes, On roostes häbi südameta rind.
Siit põgeneda võiksin lausa joostes, kuid miski hoiab tagasi veel mind.

Mis maa see on, mis saab mind kinni hoida ja millega ta seda teeb ei tea.
Ta ju ei kata mind, ta ju ei toida, kuid ometigi endaga mind veab.
Mis maa see on? Kas suudan teda mõista?
Mis   maa see on? Kas suudan enam olla temata?
Mis maa see on? Kuis ometigi võis ta kõik oma lapsed jätta emata?
Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge. Vaid metsad lõputud ja laukasood.
Kuid siinne rahvas täis on imeväge. Ja kummalised nende laululood

                                                       LAULIKUTELE

  Musika :Ester  Mägi
  Sõnad : Juhan Liiv

Mis mu põues pakitseb,
mis mu meele nukraks teeb,
mis mind ära ehmatab,
kogunisti kohutab?
Et nõnda palju ilu on suure ilma sees,
et nõnda palju valu on elus elades.
Et nõnda palju ilu on merelainetes,
et nõnda palju ilu on taevatähtedes.
Et nõnda palju õrnust on armu silmades,
et nõnda palju soojust on noores südames.
Et nõnda palju elu on rinnas sügavas,
et nõnda palju valu on põues palavas.
On ilu, elu, valu nii palju ilma sees ja sellest kõik nii vähe

Ja selle laulupeo tunnusmeloodia ja laul

Maa ja ilm

 Olav Ehala /Viiu Härm

Minu päralt on terve ilm, minu oma on üksainus maa.
Siin on kõike maa ja ilm – sellest rohkem ju olla ei saa!
Minu päralt on terve ilm,  minu oma on üksainus maa!
Mul on aega maa ja ilm seda tunda ja tajuda…
Siin tulin ilmale, valguse sisse

Ilmatu ammu – ja alles, ja nüüd.

Maa võttis mu omaks. Kas omaks maailma
peaksin minagi võtma siis nüüd?

Küsida tahaksin ilmast ilma, miks on just nii, mitte teisiti?
Omaks ma võtan oma maailma – suure ilma teen teisiti!
Minu päralt on terve ilm… Ilmale tullakse ilmast ilma –
ammuilma ju kannab meid maa! Ilmavalgust vist nägid mu silmad,
armas, et sinuga kohtuda! Tean ju, neid laule on maa ja ilm
sinust ja minust ja meist,  sellest, et peegeldub silma sees silm,
vaadates teineteist  ilmatu pikalt, ilmatu kaua,
kuni uduneb pilk…
Ilmateid käies meeles on ikka  see meie silmapilk.
Olgu mu päralt või terve ilm,  jäädavalt minu on üksainus maa!
Siin on koos minu maa ja ilm – ilmatu palju on jagada.

Seda, mis tuleb neist päevadest kaasa, kokku on tõesti ju maa ja ilm!
Ilmatu tasa, ilmatu kaua kumiseb huultel: mu maa ja mu ilm…

Veel laulupeost

oli hea tugitoolist seda kõike nautida ....