Tere tulemast blogisse



Tere tulemast minu blogisse . Oleksin väga rõõmus kui jätaksite minule siia blogisse maha märgi, et olete siin käinud ja lugenud minu ülestähendusi . Selle eest oleksin väga tänulik

18. juuli 2015

Maasikad ja moos

Maasikad polegi veel päris valmis,  minu kallid sõbrannad  käisid põllu peal korjamas ja tõid minulegi ja ütlesid, et suurem osa maasikatest veel päris rohelised nii, et hooaeg alles algab .

põllul  oli teisigi korjajaid

siin on näha, et suurem osa on rohelised alles
 
 

 Oi, mul oli nii hea meel, kui mulle toodi ilusaid suuri ja nii  magusaid maasikaid, et isegi mees sõi kausitäie koos jäätisega .. muidu tavaliselt sööb paar tükki ja kõik, aga maasikates ju nii palju rauda, et neid on lausa kohustuslik süüa kui allergiat ei juhtu olema.

Aitäh kallid sõbrannad Made ja Anneli Raivoga, kes ka vaatamata oma katkisele käele hoolega  põllul  maasikaid korjas. 
 
 Ma ei ole juba  vähemalt 15 -20 aastat keetnud moosi . Viimati mäletan keetsin kui lapsed olid väikesed aga siis ka juba vähem   Kui jääb marju üle- pistan nemad kilekotti või karpidesse ja sügavkülma. 
 Vanasti ei olnud sügavkülmasid .
Ma mäletan neid keldris  isa poolt ehitatud ja ema poolt täislaotud  seina äärde ehitatud suuri ja pikki riiuleid  täis moose , vaarika , maasika, mustika, pohla, jõhvika, mustsõstra, punasesõstra, õuna  jne jne .  All olid salved täis oma põllul kasvatatud porgandikastidega , peetide ja kapsastega
Teisel pool oli  selline suur 3m x 2m suur salv kartulitega, mida siis meie- lapsed- pidime talvel mitu korda läbi  sorteerima, idudest puhastama . kõrval seisid hiiglamasuured tünnid hapendatud kurkide ja hapukapsaga, kuhu oli sisse topitud ka õunu mis olid eriti  delikatessid ... mmm .
Iga päev ikka toodi keldrist midagi söögilauale .
Suhkrut osteti suurte kartulikottidega ... seda läks ikka ämbri marjade peale  peale ämber suhkrut .. kohutav mõelda, et me sõime ju need moosid ju siis talve jooksul ära ka,  kas kookide, tortide, pirukatega.
 Korra mäletan  käisin  naabrimehe  aiast korjamas mustsõstraid ( ta ise ei  tahtnud ) ja tahtsin keeta mahla ilma suhkruta ,  mina korjasin  ja ema pakkus oma abi  muudkui toas  keetis  mahla, pärast avastasin ,et ta oli siiski suhkruga kõik ära rikkunud 
Kuigi ma keelasin kategooriliselt et mitte mingil juhul suhkrut  ja ma ei saanudki mahla.  Olin nii vihane .
 Katsu sa siis normaalses kehakaalus püsida, kui suhkrut sisse ajada kartulikottide viisi ..  lapsena ju sööd seda mida sulle ette antakse ja siis kui organism on üleküllastunud suhkru ja soolaga , on juba raske midagi ette võtta ilma, et  kapitaalselt midagi muudad . Aga see kapitaalne muutmine tekitab veel suuremat nälga  magusa ja soolase järgi ja kui korra patustad siis on kõik untsus ja  suured  pingutused asjatud . 
 
 

2 kommentaari:

  1. Head sõbrad on elus suur väärtus! :)
    Minul aga praegu käsil elu esimene maasikamoosi keetmine. Nii juhtub, kui ema on alati olemas ja ise teha tahab. Nüüd kui olen endale saanud päris oma kodu, saan ka ise oma köögis talvevarudele mõelda. Tunne on hea ja köögist tulev lõhn veel parem. :)

    VastaKustuta
  2. Mõtlesin, et selleks aastaks maasikaisu ära söödud, aga .... näh, pole veel sugugi - kohe, kui neid ahvatlevaid pilte nägin, oli vesi suus jälle! ♡

    VastaKustuta