♥
OKTOOBRIKUU
(Arne Oit)
Aeg tõstab lahkumisviipeks nüüd käe.
Päikest ei näe, linde ei näe.
Minnes ka õnne, mis kinkisid sa,
haarata püüab ta.
Aeg tõstab lahkumisviipeks nüüd käe.
Päikest ei näe, õisi ei näe.
Kuid sügis iial endaga viia sind, tüdruk, ei saa...
Oktoobrikuu
on varastanud suvelaulud meilt.
Oktoobrikuu
ta pisarad on pesnud viimse värvi puiesteilt.
Oktoobrikuu
on peitnud ära valged ööd me eest.
Jahe naeratus suul 
külmalt mööda käib tuul,
kuid su
arm – see on endiselt soe.
Heldur
Karmo sõnad 1967
Esitaja:
Voldemar Kuslap, Toomas Jõesaar, Paul Allik
Lepatriinu on Elina sulle 
Aitäh! Triinu meeldib väga!
VastaKustutaTegelikult olen ka Voldemar Kuslapi talendi austaja (ja me tähistame ka sünnipäevi ühel päeval :) ). Heldur Karmo ja Aarne Oit tegid väga nauditavat koostööd ja tänu neile on meil palju kauneid omakeelseid laule!
Lõputult ei saa ka päike särada ja loodus vajab üleminekuaega suvest talveks saamisel. Sügis oma muutliku meelega on aga ikkagi ilus ja huvitav - on vihma ja päikest, tammetõrusid ja kastanimune ja pisut nagu jõuluootustki juba hinges ....