Lapsepõlvekodu Soomeveres

Kodu



On hing ja elu ühel majal,

on tema enda südamelaul,

mis vaikusestki läbi kajab,

kus viibida on õnn ja au.



Ses majas on kihanud elu,

mured, rõõmud käsikäes,

iga allesjäänud lelu

end möödund aja peeglis näeb.



Trepiastmed mäletavad veel

iga jälge, käidud sammu,

käijaid, kes on kaua teel,

üks värav ootab juba ammu.



Võib jutustada iga tuba

oma kauge eluloo,

kus ruttu suureks saada juba

oli iga lapse soov.



Nüüd täitunud on kõigi soovid

ja toadki vaikselt tühjaks jäid,

nii armsas kallis koduhoovis

ei kihav elu enam käi.



Kuid maja ootab noorust, mis kord kadus,

ootab oma lapsi, ootab ikka veel,

lapsepõlvemaa, see üks ja ainus kodu,




värav punane, ja algas asfalttee...

moi foto

Kirjutan siia mälestusi minu lapsepõlvekodust mis oli Soomeveres-ja selle talu nimi oli  Reinu talu
Kirjutan seda mis on meelde jäänud aga paljud asjad on ununenud kahjuks ...  Alustan ellest kui sinna kolisime ja ma olin  4-5 aastane .
Kui meie sinna majja kolisime elasime alguses üleval korrusel.Meil oli seal vahva rõdu, mille kõrval mölemal pool kasvavsid ahvileivapuud , need marjad olid väga väga head ja neid oli alati nii palju sügiseti Rõdult läks koridor kööki ja tuppa ,Köögis oli suur ahi ja mäletan et isegi magasin selle ahju peal. siis oli köögis veel ehitatud kogu seina ulatuses  selline nishsh ja uleval kogu ulatuses oli selline magamiskoht- nagu nari umbes. köögist läks veel tilluke uks kamorkasse , seal sai hoida selliseid asju mis pidid külmas olema , seal oli ka aken ja selle all oli löödud nael ja korra kui upitasin end aknast vaatama, siis läksid jalad alt ja tõmbasin huule alt lõhki ja käisime Võhmas haiglas õmblemas.  Toas oli diivan pisike lapse voodi, kus siis minu vennakest hoiti , tuba oli huvitava kujuga ja kolme aknaga akende all kasvasid leivapuud ja elupuu toa aknast pääses terassi  katusele, mis oli selline ümar ja seal oli mõnus istuda.   Naabriteks oli perekond Ibrus , selles peres oli ema Hilja ,isa Paul ja lapsed vanuse järjestuses leo (minust kolm aastat vanem ) , Lii(minulst kaks aastat vanem )Tiia(minust aasta vanem ) ja Kaul(minust aasta noorem ). Meie all oli kolhoosi Soomevere brigaadi tuba ja raamatupidamine ja kolhoosi klubi , kus oli ka lava ja näidati kinoseansse ja korraldati pidusid …Pärast kui kolhoosile ehitati uus klubi Koksverre tehti kõik ametlikud ruumis eluruumideks kolhoosnikele . Meie pere kolis alla ja meie isa ehitas saalile seina keskele ja nii sai sellest meile köök ,hiiglama suur , Koosolekute suurest lauast, sai meie söögilaud , Kõrvale kolis Feldmannide pere Karl ,Olga ja nende kolm tütart ,Maret ,Juta ja Eevi . Nemad olid juba minust vanemad aga me saime hästi läbi …nemad andsid mulle kilusid ja naersid kui ma kilu koos peaga ära söin …


Niisiis elas üleval korrusel kolm perekonda esialgu ,

Siis kui meie alla kolisime siis kolis üles Õunapuude perekond Ema Alviine kahe lapsega Laste nimed olid Virve ja Väino ,Virvest sai neljandas klassis minule pinginaaber ja eluaegne sõbranna . Väino oli minust 5-6 aastat noorem … Meie kogusime Virvega postkaarte ja mängisime palju koos . Üleval korrusel oli suur ja väga ilus rõdu …Rõdult sai noppida leivamarju, sest ümber maja kasvas mitu suurt ja ilusat leivamarjapuud . küll need marjad olid alles maitsvad , samuti kasvas maja ümber mitu elupuud …

Majast natuke eemal asus suur hobusetall , ja selle taga suur koppel kus neid hobuseid siis hoiti

Hobusetalli peal oli suur heinaladu …

Hobusetalli kõrval oli meie maja elanike saunahurtsik , ja naabrite kanala

Sauna kõrval oli sepikoda , sepikojas oli töömeheks EEDI kes oli väga humoorikas ja sõbralik mees , ei ajanud lapsi minema näitas tööriistu ja rääkis juttu …sauna ees oli puurkaev kus me käisime vett pumpamas enne kui isa meile maja ligidale uue puurkaevu rajas …

Sepkojast edasi oli pikk kanala kus kasvatati kolhoosi kanu .pärast ehitas isa ühte ossa meie loomalauda kus kasvatati sigu lambaid lehmasid pulle vasikaid ja peeti kanu

Lauda vastu tõi isa traktoriga kohale suure heinaküüni …