.jpg)
Ja ma tean, et olen tugev, et kõik raskused võita ja edasi minna.
Kui olin noor, siis iga pisiasi ärritas, ei andnud rahu, iga väiksemgi vastuolu tundus katastroofina ja tundus, et lahendust ei tule, et elu lõpp on käes, et nüüd on kõige hullem.
Aga võta näpust, elu läks edasi ja kõik asjad lahenesid lõppude lõpuks , ka need mis tundusid täiesti lahendamatud . Siis kunagi lugesin kusagilt hea mõttetera, et see mida sa ei saa muuta- selle üle ära muretse.
See saigi mu elus põhimõtteks või kreedoks nr 1. Tundus tõesti nii kergem elada.
Teine asi millest võtsin õppust oli see mida õpetas ema : Kui lollile öeldakse loll - siis loll solvub . Aga kui targale inimesele öeldakse loll, siis tark inimene teab seda, et ta loll ei ole ja ei tee väljagi. Ja ei võta südamesse ja ei võta hinge ja ei solvu ütleja peale.
Veel olen aru saanud, et oma kallite inimeste peale ei tasu kunagi vihastada, sest nad on nii kallid meile, et pole mõtet ennast ega neid traumeerida, kalleid inimesi tuleb hoida .
Veel üks naljakas asi mis ema õpetas oli see lause et NÄITA LOLLILE NÄPUGA -LOLL HAKKAB NAERMA ...
Katsetasin seda 8 klassis oma pinginaabri peal - ei hakand naerma, küsis hoopis milles asi ?
Ma siis seletasin . Siis ta ütles, et katsetame Malle peal ( nimi on muidugi muudetud )
He-he-he!
Oli mingi tund ja me hüüdsime tasakesi Malle poole vaadates :" Malle " -
Malle vaatas meie poole ja me osutasime teda sõrmega .
Malle hakkas naerma, kõvasti, nii et õpetaja saatis ta ukse taha .
ja meie muidugi seda enam, sest olime omaarust lolli leidnud .... täitsa naerma ajab praegugi
Ema õpetused on toredad !
Nüüd näitavad keskmist sõrme juba lasteaiaealised lapsed , mängivad suitsetamist ja viinajoomist .
Minu lapselaps aga oli kahe aastaselt "nii tark " et tal sai vist villand ema telefoniga lobisemisest võttis ja viskas emme telefoni aknast välja, kui ema ei näinud, õhtul kui isa koju tuli, siis alles sai emme on kalli mobiili kätte, kui isa helistas sellele ja õuest piiksuma hakkas ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar