Tere tulemast blogisse



Tere tulemast minu blogisse . Oleksin väga rõõmus kui jätaksite minule siia blogisse maha märgi, et olete siin käinud ja lugenud minu ülestähendusi . Selle eest oleksin väga tänulik

29. juuni 2011

Mille kaotasin selle leidsin...

 Kuna ilmad on nii ilusaks läinud ja lubas veel mitu päeva ilusat sooja ilma,  siis otsustasin oma kaks pikka köögi kaltsuvaipa ära pesta . Eero aitas vaibad alla sauna viia, asetasin pingile ja istusin ise teisele pingile ja hakkasin suure juureharjaga nühkima .. päris raske töö, aga nautisin, et vaibad said ilusaks puhtaks ... siis  võtsin veel magamistoa ilusa roosa paksu rüiju vaiba ette ja pesin ka selle puhtaks .. Eero aitas õue kuivama nööri peale tõsta . Siis kui koju tagasi tulin, siis leidsin magamistoa põrandalt poolteist aastat tagasi kaotsi läinud kõrvarõnga üles ...










                                            Olin juba lootuse kaotanud seda leida, arvasin, et ta takerdus kinni ehk talvel salli ja kadus lumme kui autost tulin, või siis töö juurde,  arvasin, et ehk jumal aitab leida . Igaljuhul ei muretsenud palju  kui kaotasin, sest ega see muretsemine ei aita midagi .  Tuli meelde, et korra kaotasin ema kingitud merevaigu kiviga sõrmuse maal  tomatokasvuhoones tööd tehes ... Kõik otsisid seda, aga ei leidnud ... Kui tulin mitme kuu pärast maale ja läksin vaatama siis leidsin sõrmuse ise kasvuhoone kõrvalt oksahunnikust oli kohe nii nähtaval kohal ..



.. Jumal juhatas minema sinna vaatama

Siis kui kolisin Soome siis kaotasin koristamise käigus hõberisti, mille olin leidnud tee pealt, kui käisime  sõbrannaga Ugala teatris...   Väike höberist oli minule väga hea talisman sest peale selle leidmist hakkas mul elus juhtuma imelisi asju ja sellepärast olin kurb kui see kadus  läks mõni aeg mööda ja leidsin väikese hõberistikese vaiba pealt  ....  hea, et ei olnud seda tõmmanud tolmuimeja sisse ...
Kõrvarõngaid olen kaotanud mitu korda.
Ühe Raine kingitud kõrvarõnga leidsin kaks aastat hiljem pesumasina all olevast sodikogumiskohast ...
oli vist voodipesuga sinna sattunud ...

Eero kingitud kõrvarõngas kadus   kohe peale kinkimist, kui olin kusagil reisi peal ,õnneks leidsin selle kohe samal õhtul  rinnahoidja vahelt .... oli sinna pudenenud ..

Alati kui ma kaotan midagi, siis ma ei hakka ahastma , vaid hoian oma tervist ....mis kasu on närveerimisest
olen alati arvanud, et tervis on tähtsam, kui kuld ... kui on  jumala soov, siis leian kaotatud asja üles ja kui ei leia siis polnud teda vajagi ...
Olen viimasel ajal olnud ka hoolikam.
Kõige esimese pulmasõrmuse kaotasin Viljandis Valuoja järve - see oli märk, et meie abielu ei ole püsiv,
 seda sõrmust ma üles ei leidnud ka ... läks koos libeda kalaga vette, kui ma ta õnge otsast vabastasin ja vette viskasin ,kala oli ju limane ja libe ....
.
Samuti ei leidnud ma sõrmust ,mille kaotasin tööl hooldekodus  , pesin käsi ja kuivatuspaberiga läks vist prügikasti, aga kui avastasin, siis oli juba hilja ...

Tänan jumalat ,et ta on juhatanud mind kaotatud asjade juurde ja olen nad uuesti leidnud ja leidmisrõõm on ikka suur ...







Käisin ka oma õmblustöökojas naisi vaatamas eile ja täna ja tegin seal vabatahtlikku tööd mõlemad päevad -harutasin lahti suured sasipuntrad mitut värvi  õmbluskummi mis Helgi tõi mulle  oma kodustest koristamise käigus mittevajalalikuks osutunud  asjade hulgast ,igasugust riidereste ja muud kraami .... et viiksin sinna Sinivilla, kus ma tööharjutustel olin ... sealt paluti tervitada ja tänada Helgit annetuse eest .


Meil tagaõues n selline suur kivi ja tahtsin seda kaunimaks muuta ja sain hea idee
Danute Facebookist .All pildi peal on samasugune kivi aga ilusailled ümber



Danute ilus  kivi


Täna pesin ära rõdu ääred väljastpoolt , muidu olid päris rohelised juba ...

saialilled kasvad

rohelust on igal pool

on tilli ka


1 kommentaar:

  1. Minul on ka ühtede kõrvarõngastega kummalised lood olnud. Kinkisin nad oma väikesele 5 aastasele tütrele. Sellised kullast rõngad imepisike kivikesega.Sellel aastal oli hästi palju lund ja minu tütrel olid pikad patsid. Poodi minnes takerduski kõrvarõngas patsi külge, tuli kõrvast ära ja kukkus hange. Lapsel oli nii kahju. Sulatasin siis mitu ämbritäit lund umbes sealt kohast, kus kõrvarõngas kadus. Kolmanda ämbri seest ta leidsimegi. Paari aasta pärast avastasin, et pisikene kivi oli kadunud. Mõne aja pärast dušši alla minnes nägin, et midagi särab põrandal. Oligi kivi.Kullasepa juurde viies pakkisin nii hoolega, sest oli tõesti nagu väike suhkrutera. Ükskord laenasin tütrelt ta kõrvarõngaid. Ehmatusega avastasin mõni päev hiljem, et kõrvas oli ainult üks. Polnud aimugi, millal või kus ma võisin ta kaotada.
    5 aastat oli kadunud, kui ükskord jõuluehteid võttes leidsime kõrvarõnga ehete kastist. Alguses arvasin, et kindlasti see, mis oli alles on kuidagi sinna kukkunud, aga ei olnud. Kõige kummalisem on veel see, et kõrvarõngas kadus ju suvel, ehteid võtsime ju igal aastal ja nende hoiukoht on sellises kohas, kus kõrvarõngal pole kuidagi võimalik sisse pugeda. Järelikult tahtis ta ise meie juurde tagasi tulla.
    Ühe hõbesõrmuse oleme ka leidnud palju aastaid hiljem aiast mulla seest sõstrapõõsa alt. Sõrme aga enam ei mahtunud, sest selle kandja oli vahepeal suureks kasvanud.

    VastaKustuta