Soomes on Jaanipäeva nimi JUHANNUS ... Lõke on KOKKO
ja saun on sauna, muud erilist siin siis ei olegi.
Esimesel Soomes veedetud jaanipäeval sõitsime mehega ringi autoga mööda Hämeenlinna ja ma olin shokeeritud, et siin ei paistnud ühestki aiast suitsu ega tuld, ega kostnud kusagilt muusikat
Linn oli inimtühi.
Küsisin mehelt miks inimesed ei istu oma aedades ega pidutse ? Mees vastas, et kõik sõidavad linnast ära oma suvilatesse järve äärde ja perekonnad puhkavad seal . Suuri lõkkeid ei tehta ja naabritega koosistumisi ei peeta ,igaüks konutab oma suvila krundil ja teeb seal vaikselt midagi nii, et naaber ei näe .... Jaanipäeva juurde kuulub Soomes joomine ja saun ....
aga juuakse ikka omaette (muidugi kes joob ja kes ei joo ) .
Saun on ka väga kindel värk ... vahest ka purjuspeaga ujumine ja rooli istumine, kontroll on väga tihe aga seda juhtub iga aasta ikka, et keegi ära upub või purjuspeaga avarii teeb ... Nii nagu Eestiski ...
Kaseokste taga peidus .....
23. juuni - jaanilaupäev
24. juuni – jaanipäev
Jaanipäev on iidne suvepüha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli. Jaanituld tehakse tänapäevalgi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga.
Ja laulusõnad ka kui tahate laulda : video klikk
JAANIPÄEVAKS KÕRGEKS KASVAB ROHI
RINNUST SAADIK KIIGUB KASTEHEIN
ÜTLE KUST MA RADA TEHA TOHIN,
IGAL POOL ON NOOR JA ÕITSEV HEIN.
JAANIÕHTUL SÜÜDATAKSE TULED,
TANTSUPLATSIL TALLATAKSE HEIN
AASTAS KORD SEE ÕHTU ETTE TULEB
IGAL POOL SAAB MUSERDATUD HEIN.
JAANIÖÖL ON SÕNAJALAD ÕITES
METSA ALL, KUS KÕRGE-KÕRGE HEIN
LAPSED, LAPSED SINNA MINNA VÕITE,
NIIKUINII SEALT NIITMATA JÄÄB HEIN.
JAANIPÄEVAL RINNUNI ON ROHI
SÜGIS JÕUAB JÄÄB VAID KULUHEIN
ÜTLE, KUST MA RADA TEHA TOHIN,
IGAL POOL ON NOOR JA ÕITSEV HEIN.
ja saun on sauna, muud erilist siin siis ei olegi.
Esimesel Soomes veedetud jaanipäeval sõitsime mehega ringi autoga mööda Hämeenlinna ja ma olin shokeeritud, et siin ei paistnud ühestki aiast suitsu ega tuld, ega kostnud kusagilt muusikat
Linn oli inimtühi.
aga juuakse ikka omaette (muidugi kes joob ja kes ei joo ) .
Saun on ka väga kindel värk ... vahest ka purjuspeaga ujumine ja rooli istumine, kontroll on väga tihe aga seda juhtub iga aasta ikka, et keegi ära upub või purjuspeaga avarii teeb ... Nii nagu Eestiski ...
Sel päeval põletatakse jaanituld ning ehkki mõnes kandis on jaanipäev surnuaiapühana tuntud, seostab noorem rahvas jaaniööd ikka ennekõike armastuse ja müstiliste jõududega. Jaaniööl on traditsiooniks jaanituled loita (lõkked või posti otsa aetud põlevad tõrvatünnid) ning külakiigel suurt hoogu teha. Teineteist leidnud armunud aga võiks käsikäes metsa sõnajalaõisi otsima minna - kes õisi nägema juhtub, sel kestvat armastus viimsepäevani. Kes aga üksik, see peaks uhkes üksinduses ning täielises vaikuses 9 (või mõne uskumuse järgi ka 7) erineva lille õied korjama ning need ööseks padja alla panema. Nõndaviisi tulevat tulevane armastatu end öösi unes ilmutama.
24. juuni – jaanipäev
Jaanipäev on iidne suvepüha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli. Jaanituld tehakse tänapäevalgi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga.
Ja laulusõnad ka kui tahate laulda : video klikk
JAANIPÄEVAKS KÕRGEKS KASVAB ROHI
RINNUST SAADIK KIIGUB KASTEHEIN
ÜTLE KUST MA RADA TEHA TOHIN,
IGAL POOL ON NOOR JA ÕITSEV HEIN.
JAANIÕHTUL SÜÜDATAKSE TULED,
TANTSUPLATSIL TALLATAKSE HEIN
AASTAS KORD SEE ÕHTU ETTE TULEB
IGAL POOL SAAB MUSERDATUD HEIN.
JAANIÖÖL ON SÕNAJALAD ÕITES
METSA ALL, KUS KÕRGE-KÕRGE HEIN
LAPSED, LAPSED SINNA MINNA VÕITE,
NIIKUINII SEALT NIITMATA JÄÄB HEIN.
JAANIPÄEVAL RINNUNI ON ROHI
SÜGIS JÕUAB JÄÄB VAID KULUHEIN
ÜTLE, KUST MA RADA TEHA TOHIN,
IGAL POOL ON NOOR JA ÕITSEV HEIN.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar