Suur neljapäev

Kes tahab lähemalt lugeda lihavõtte pühade traditsioonidest siis olen kirjutanud sellest  eelnevalt blogis

                                              klikka   SIIN

Aga mida tehti suurel neljapäeval vanasti

Suur neljapäev  tähistab püha õhtusöömaaega. Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Suur nädal on Kristuse kannatusnädal. Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja suur reede.

Mispärast üks neljapäev - neljapäev enne ülestõusmispühi - on äkki Suur?

Tegu on armulaua seadmise mälestuspühaga. Neljapäeva õhtul vahetult enne kinnivõtmist ja reedest ristilöömist sõi Jeruusalemma tulnud Jeesus oma jüngritega viimast ühist paasatoitu. Jeesus käskis jüngritel sedasama korrata tema mälestuseks

Püha söömaajast loe SIIT ) 

Suur neljapäev on eesti rahvakalendris rikka kombestikuga. Loodeti, et suure neljapäeva toimingutel on eriline mõju. Näiteks kaapisid aednikud õunapuid, sest siis pidi saama õunaaed puhtaks kõigist kahjulikest putukatest, kes õied muidu ära rikuvad. Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine (NB! Vanasti kolgiti pesu siledaks, see oli üsna kärarikas tegevus), kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine. Majast ei tohtinud midagi välja anda, sest muidu kadus õnn