Täna sain kirja armsalt lapsepõlvesõbrannalt Viljandist. Ja pühadekaart ka muidugi.
Paberikiri tuleb küll aeglasemalt kohale, aga kui tuleb kohale, oi ,on rõõmu palju !
Oh tänapäeval nii haruldane asi nagu kirjad paberil on omaette luksus.
Sellest saab nii hea meeleolu et kohe ei oskagi kirjeldada, kui mõnus tunne, kui ukse vahelt lipsab ümbrik sisse.
See on nii soe tunne, nii kodune, nagu ema küpsetatud pirukas. Võtad ümbriku avad ja hakkad lugema. Hoiad käes teise inimese poolt sulle saadetud uudised ja naudid iga rida. Siis esimese korra loen läbi hästi ruttu, et enam vähem teada saada kõige tähtsamad asjad - siis hakkan uuesti ja uuesti lugema. Tähelepanelikult, suure huviga, et ei jääks midagi kahe silma vahele ja et ka sellest saaks aru, mida inimene mõtleb, kui kirjutab minule .
Sõbrantsi kirju on alati huvitav lugeda - esiteks ta on selline inimene, et kunagi ei kirjuta kellestki paha. Ega pole ma kuulnudki tema suust, et räägiks kellestki seljataga paha. On lihtsalt olemas selliseid inimesi. Uskuge või mitte.
Iga kord saan teada mida uut ja huvitavat on juhtunud minu kodulinnas Viljandis ja millised uued teatrid etenduvad parasjagu Ugalas ja mida sõbrants on külastanud - samuti palju muljeid kõiksugu
üritustelt ,kontserditelt, üritustelt kultuurimajas ,pärimusmuusikaaidas, kontsertidelt Lossimägedes ja muid toredaid asju . Ma oleks nagu ise kohal käinud .
Jälle päike avab pungi
maas ja puus
Kevadpühadega ärkab
elu uus!
Ilusa salmiga armas kaardike ...
Kõik see aeg, mil olen elanud Soomes oleme vahetanud paberikirju ja seda juba varsti 14 aastat . enam vähem kaks kirja kuus saan Silvilt ja tema minult ...
See on tõesti tore tunne!
Kas Teie kirjutate veel paberikirju?
Vahel väga harva saadan ikka veel mõne nö vanamoeliselt ümbrikusse pandud kirja. Teeksin seda ehk sagedamini, kuid aeg on rutanud edasi ja omavahelistest juttudest on selgunud, et väga paljud ei hooli ka nt paberkaartidest. Olen nende inimeste soove ja seisukohti aktsepteerinud ja säästnud end ka nendest mõttepiinadest, et ..." soovisin küll kogu südamest head, kuid mu saadetu ja soovitu lõpetas oma eksistentsi üsna ruttu kas paberikorvis või kaminatules". Valikuvabadus!
VastaKustutaKauneid pühi!
Just, see on tõsi, et vanasti hoiti kirju ja kaarte kaua alles ja mitmeid mitmeid aastaid , Mu enda pojadki pole mulle saatnud kaarte ei sünnipäevaks, ega ka pühadeks ja naeravad vanaaegsete salmikeste üle ... Nüüd on uued moed ja trendid . Õnnitlevad telefonisõnumi või kõnega. Mina saadan ikka jõulude aeg ja sünnipäevaks kaardid neile vanadele inimestele, kel pole arvutit ja tean, et ootavad. Ise ootan ka ja rõõmustan nagu väike laps .
VastaKustutaMa saadan ka väga harva mõne kaardi. Tegelikult võiks seda ju tihedamini teha ja kindlasti on just paberkandjal kirjal ja kaardil palju suurem ja nostalgilisem tähendus. Kahjuks tänapäeval käib kõik ainult SMS-de ja arvuti kaudu.Ega ma ise ka parem pole.
VastaKustutaIlusaid pühi ja kirjuid mune.