Sõbrapäev

Lianalt e -mailile

Lianalt 

Kuidas sina tähistad Valentinipäeva?
Mina ei tähista kuidagi .
Nädala alguses panin kaardid teele  vanematele sõpradele Eestimaal, kellel pole arvutit ja  olen ka ise saanud paar kaarti ... 
 Tavaline päev, tavaline laupäev. Nagu ikka .
 Ega vist see Valentinipäev meile midagi erilist pole/ei tähenda,  sest sõpradega olen sõber ju kogu aeg ja pole vahet, kas on tavaline päev või Valentinipäev .Meie peame sidet igal ajal ka väljaspool Valentinipäeva.
Tänapäeval ju kaarte ei saadeta, nii nagu vanasti ja kõik kellel on arvutid on siirdunud virtuaalmaailma ja saadavad sealtkaudu suudlusi ja kallistusi ja õnnesoove.   Facebook kubiseb südametest ja soovidest  ja ikka ainult samad inimesed, kelle tegemistega  nagunii igapäev  kursis oled.  See võtabki aega, et vastata siis nendele  rohkearvulistele soovidele ...  jaaa ...  Aga   parim  ja pikaaegsem sõbranna  (kellega sõbrustame üle 55 aasta juba) helistas hommikupoole ja saime jutustada ..
 Hea, kui on olemas selline  üks ja  väga, väga, väga hea  ja usaldusväärne sõbranna ...   Sealt lapsepõlvest on jäänud ikka need kõige toredamad mälestused sõbrannadest kellega sai kodu ja poemängu mängitud, väljas ringi joostud ja salajasemad saladused vahetatud ... nutetud  ja naerdud koos ..
   Aga elu jooksul koguneb su ümber sõpruskond, õieti võiks nimetada või nimetataksegi  seda juba sotsiaalseks võrgustikuks: alates  kõige kauaaegsematest :  klassiõed algkoolist, põhikoolist, keskkoolist ja mujalt koolidest, pinginaabrid, töökaaslased, naabrid, sõprade sõbrad, mehe sugulased.
Noorena oligi neid söpru  kohe liiga palju. Kõik tahtsid tulla külla tulla, ega keegi ei märganud sealt  õigel ajal ära minna, eriti just see aeg, kui lapsed on väikesed ja pereelu peaks elama ja rohkem lastega tegelema kui suitsetavate  sõbrannadega  istuda kohvi juua ja läkutada maast ja ilmast ...
 Nüüd tagantjärele tarkusega võin öelda, et  mida rohkem sel ajal  on sinu ümber sõpru, seda halvemaks sinu pereelu kujuneb, sest see rohkearvuline külaskäimine  rikub kõik suhted abikaasaga ja lapsed  jäävad  ilma ema soojusest  ja hoolitsusest .  Mees tuleb töölt koju ja iga päev istub seal keegi sõbranna ...
 Suur kergendus oli minul seoses kolimisega Soome, kus kadusid  need igapäevased   vastuvõtud...
Siin on kultuur teistmoodi, sõbrannasid täiskasvanud inimestel pole , on ainult oma pere kellega suheldakse ja ollakse ... Keegi ei vaja eriti võõraid oma perre....  esimene soomlasest mees ei sallinud isegi seda, kui eestlasest naabrinaine mulle Kroonikat tõi lugeda, läks ja viskas selle talle postkasti tagasi , heh.    Aga noh,  kuna olen ikkagi eestimaalt pärit ja siin linnas on teisigi eestlasi on meil eesti muttidel kujunenud ka oma väike sõpruskond, kes siis vahetevahel  ( pidulikel puhkudel ) ikka külas käib, aga minu mees kaob siis teise tuppa ja jätab meid niikauaks  omapead, sest tema seda naiste loba nagunii eriti ei taha kuulata ja vaikse iseloomuga nagu ta on, ta ei hooli mingitest seltskondlikest istumistest .. vahel harva kui  tuleb joob oma kohvi ära ja kaob ...  Isegi kui ta oma ema- isa külas on käinud  (13 aasta jooksul 5-6 korda ) siis ta joob meiega kohvi ära ja läheb siis teise tuppa .. ja jätab mind oma sugulastega ...   Viimati,  kui mul külalised käisid  ütleski pärast et nii kaua olid ... heheh .. aga noh õnneks mitte pahaselt - eks ta saab minust ka aru ja teab et meie kultuurile on see omane .

  Ja nüüd muidugi  rohkearvulised sõbrad Ratest, Facebookist,  neid on  hästi palju, alguses oli suur tung leida kõik vanad koolikaaslased ja töökaaslased ja muud tuttavat rahvast ja panna oma sõbranimekirja ... nüüd on näha, et sellel pole mingit mõtet, nagunii kõikidega  ei jõua suhelda,  palju sõbrakutseid olen täiesti ignoreerinud, kuna väldin täiesti võõraid lisamast .. ja pealegi saab privaatkirju saata isegi siis kui pole sõbra nimekirjas ... .    ja nüüd vahepeal, kui   jätsin sinna sõprade listile inimesed, kellega ikka tihedamalt suhtlen ja kirjutame, siis osa inimesi  kohe küsisid, et miks ma olen neid sõprade nimekirjast kustutanud Facebookis. .  Ei oskagi vabandada, aga kui me ei suhtle,. siis pole ju mõtet niisama  nime seal hoida.
Vat selline sõbrapäev ja mõtteid sõprusest ...
Tore, kui on sõpru ! Aga oma mees on kõige parem sõber  ja hea on olla tema sõber  ka.

 

Minu sõbranna saatis mulle sellise ilusa pildi  sõbrapäevaks

 

ja lugu ka juures

 

Kallis N! See siin on Sulle sõbrapäevatervitus minu ja minu mõmmi poolt. Mõmmi nimi on Lumehelbeke ja need kruusid kaunistasin ise küünelakiga. Lumehelbeke ootab, et saaks juba kakaod jua sealt seest ja südamed sättisime koos kandiku peale, ei liiminud, pärast saab veel kuhugi kasutada.aitäh Sulle!

Küünelakiga tasside kaunistamise link on

 

SIIN

Söbranna  Anneli saadetud kaart

 

 

Tuula ja Olli

Silvilt

Maimult