Ära põe

 sain selle   artikli ühest vanast blogist ei mäleta pealkirja  , praegusel ajal nii aktuaalne teema …   panen siia blogisse et siis hea  võtta kui vaja 

GRIPP

😤

Ekslikult on hakatud rahva seas nimetama gripiks ka paljusid teisi ülemiste hingamisteede haigusi! Külmetusega kaasneb tavaliselt NOHU, valus kurk ja kergelt palavikuline ning aeglane haiguskulg, mis kestab harilikult 3-5 päeva.

Gripil on äge algus ja ta on palju ohtlikum kui tavaline külmetus.

Sümptomid on:

järsk enesetunde halvenemine

kõrge palavik (üle 38 kraadi 40-ni välja)

külmavärinad

peavalu

põletikuline kurk

väsimus ja nõrkus

tunda on lihase- ja /või liigesevalud

kuiv köha

Ägedad sümptomid kestavad enamasti 3-4 päeva.

NB! Nohu ja märg köha ei ole gripile enamasti iseloomulikud!

Eri epideemiate või puhangute korral domineerivad eri sümptomid. Näiteks võivad esineda lisaks ülemiste hingamisteede probleemidele ka seedekulgla vaevused nagu iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus.

Gripi tekitajad ja levik

Tekitajad on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused.

Tuntakse A, B ja C-tüve gripiviirust, millel on omakorda alltüved.

Sõltuvalt gripiliigist võivad erinevad tüved kulgeda kergemalt või rängemalt ning levida loiumalt või agressiivsemalt.

Need viirused läbivad aastast aastasse pidevaid antigeenseid muutusi.

Kergemini levib ja ägedamini kulgeb just A-gripp.

Epideemiad saavad tuntuks just puhkemiskoha järgi (ja sealt ka sageli rahvakeelse nimetuse).

Gripp on piisk- ja kontaktnakkus.

Sattudes inimese hingamisteede epiteelrakkudesse, hakkab viirus seal paljunema ning haarab oma valdusesse üha uusi rakke. Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta ninast kuni bronhideni.

Viirus levib tavaliselt nakatunud inimese aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil.

Gripp levib ka saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega.

NB! Ärge kunagi köhige ja aevastage avatud peopessa või rusikasse, hoopis paremini sobib selleks varrukas!

Vanuritel, lastel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi suurem kui teistel.

Gripi ennetamine

Kanna hoolt oma immuunsüsteemi eest eriti viirushaiguste ohtlikul ajal ning tugevda seda teadlikult.

Vaata üle oma igapäevane toidumenüü (toit olgu mitmekülgne, täisväärtuslik ja vitamiinirikas).

Liigu igapäevaselt piisavalt värskes õhus, spordi ning karasta organismi.

Maga piisavalt.

Väldi stressi.

Joo piisavalt vedelikke.

Väldi võimalusel rahvarohkeid kohti, ei soovitata korraldada suuri koosolekuid või reisida muudesse “gripiriikidesse”.

Väldi gripisümptomitega inimesega lähedast kontakti!

Hoidu eemale köhivast ja aevastavast kaaskodanikust ruumis vähemalt 1 m.

Tööaladel, mis nõuavad suhtlemist, kata oma suu ja nina näomaskiga.

Pese käsi. Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.

Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.

Nakatunud inimene peaks katma köhides või aevastades suu ja nina puhta salvrätiga, mis tuleb pärast kasutamist kohe visata prügikasti.

Pabertaskkurätiku puudumisel sobib suu ja nina katmiseks varrukas. Sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber.

Gripiviirused levivad väga hästi just halvasti õhutatud ruumides või ühissõidukites. Vabas looduses ja värskes õhus nad hajuvad ning nakatumise

oht on minimaalne.

Haigena ole kodus, hoia teistest inimestest kaugemale, et nemad ei haigestuks.

Kodus peaks haigel olema võimalus oma tõbi eraldi toas läbi põdeda, et mitte levitada viirusi teistele pereliikmetele.

KÜLMETUSHAIGUSED

Tavapärane sügis-talvine hooaeg võib kaasa tuua

üldist enesetunde halvenemist;

nohu ja ninakinnisuse;

kurguvalu ja hääle kähedust;

lisanduda ärritav köha ja palavik;

eelnevatega võib kaasneda ka silmalimaskesta põletik;

lastel koos palavikuga vahel ka seedehäired:

Enamik sümptomeid viitab külmetushaigusele, mida põhjustavad tegelikult erinevad viirused.

Näiteks üks sellistest on nohu, mida põhjustavad rinoviirused, mis nakatavad vaid ülemisi hingamisteid (rohkem ninas ja harvem kurgus). Levik toimub piisknakkusena, peiteaeg on 1 kuni 14 päeva. Nakatunul on kaebusteks nina limaskesta tursumisest tingitud sümptomid: nina jookseb vett, sügelustunne, raske hingata, uimasus ja peavalu.

Enamik Eestis gripisarnase kliinilise pildiga kulgevate haiguste põhjuseks on

paragripiviirused;

adenoviirused;

rinoviirused;

RS-viirused;

koronaviirused

Nakkustekitajad levivad nii nagu gripiviiruski piisknakkuse, inimestevaheliste kontaktide teel ning esemete kaudu. Külmetushaigustesse nakatumist soodustavad ülepinge ja stress, ületöötamine, ülekoormused sportimisel, immuunsuse langus alkoholi või magamatuse tagajärjel, ebapiisav toidumenüü, vitamiinipuudus organismis jne.

Kuidas ennetada külmetushaigusi ?

KÜLMETUS, PALAVIK JA GRIPP

1 apelsin

500g porgandeid

1 õun ( või sidrun )

4 küüslauguküünt

Pressi mahlaks ja joo vastavalt vajadusele

KÜLMETUS

1 tl mett

1/4 tl kaneeli

Meel ja kaneelil on antibakteriaalne, viirushaiguste- ja seenhaigustevastane toime. Samuti aitavad põie/neerunakkuste vastu, vähendab suhkru taset organismis ning vererõhku, toimib valuvaigistavalt artriidile.

INGVERIMAHL

1 ingverijuur

4 tassi keedetud vett

1 laim

mesi

Riivitud ingverile lisa kuuma (mitte keevat) vett. Lase seista seni, kuni vesi on jahtunud. Kurna vesi ja sega laimimahlaga. Segu sisse võid riiviga veidi ka laimi koort. Lisa segule niipalju mett, et oleks magus ja kannataks mõnusalt juua. Mõjub tervendavalt nohule ja köhale. Enne joomist võid soojendada.

GRIPP JA KÖHa  Imeravim nr 1 – Vormsi Ennu retsept

Võrdsetes osades tuleb võtta mett, riivitud ingverijuurt, purustatud küüslauku ja päevakübara tinktuuri (vana indiaanlaste ravim, saadaval apteekides). Komponendid tuleb omavahel segada ja profülaktilisel eesmärgil manustada üks teelusikatäis päevas. Kui olete juba haige, manustage kolm teelusikatäit päevas. Ravim pidavat aktiveerima inimese immuunsussüsteemi.

Imeravim nr 2 – Aile Asszonyi ema retsept

Pool keskmise suurusega sibulat peeneks hakkida, 2-3 küüslauguküünt läbi pressi, poole sidruni mahl, põidla suurune ingveri juure tükk riivida või imepeeneks hakkida ning hiigelsuur supilusikatäis mett. Segada lasta tõmmata umbes pool tundi ning siis teelusikas haaval ära süüa (minul jätkub sellest kogusest tavaliselt u 10-12 tunniks). Maitse ületab kindlasti kõik uudise ja maitsekünnised, aga äraproovitud tõhusaim mittemedikamentoosne ravim

(kui on õunaäädikat, võib 1 dessertlusikatäie seda ka panna)”

KODUNE SOOJENDUSKOTT

Koduse soojenduskoti tegemiseks on vaja riisi ja pehmemat riiet (kasvõi sokk, olenevalt siis vajamineva soojenduskoti suurusest).

Pane riis riidesse ja soojenda mikrolaineahjus paar minutit (võid riisile tilgutada ka aroomiõli- lavendel jne. )

Sobib hästi näiteks põskkoopa soojendamiseks.

SIDRUNISOKID

Mida vaja ?

2-4 sidrunit (olenevalt mahlakusest)

keedetud vesi

keskmise suurusega kauss

2 õhemat lappi, nii pikka, et saaks mähkida ümber jala (hea on näiteks flanellriie)

2 suuremat villast sokki ( et oleks lihtsam üle jalgadele mähitud riide tõmmata)

Kuidas teha ?

Poest ostetud sidrunid puhastada. Selleks vala sidrunid üle keeva veega, et sidrunitel olev säilitusvaha eemalduks.

Aseta lapp kaussi

Pigista sidrunist välja kogu mahl. Ürita pigistada ka koort, et saada veidi ka eeterliku õli. Vala sidrunimahl riidele.

Vala sidrunimahlasele riidele peale veidi kuuma vett, leota.

Vääna välja üks lappidest. Hoolitse selle eest, et see oleks kuum, kuid mitte kõrvetav. Mähi kiiresti jalale ja tõmba peale villane sokk.

Korda tegevust teisel jalal.

Ruttu voodisse teki alla !

15-30 minuti jooksul on juba märgata muutusi enesetundes.

Sidrunisokid kuivavad jalas ülikiirelt. Seepärast korda protseduuri mõne aja möödudes, vastavalt oma äranägemisele.

SIBULASIIRUP KÖHALE

Mida vaja ?

1 keskmise suurusega sibul

suhkrut (võib kasutada ka mett)

Kuidas teha ?

Tükelda sibul peenikeseks ja pane purki. Peale raputa suhkrut (tunde järgi), sega läbi. Kata purk taldrikuga või kaanega. Jäta veidikeseks seisma soojemasse kohta. Sibulast hakkab eralduma vedelik.Tarbida 1 tl vastavalt vajadusele.

Eriti sobilik lastele, kuna täna suhkrule on sibulavedelik magus ja ei tekita vastikust.

MEE JA TÜÜMIANI (aed- liivatee) KÖHASIIRUP

Mee siirup on rahustav ja koos tüümianiga pakub see tohutult suuri raviomadusi. Tüümian on võimas antimikroobsete omadustega, mis aitab bronhiaalastma ja hingamisteede nakkuste korral.

Mida vajad ?

2 tassi keevat vett

3 sl värsket või kuivatatud tüümiani

1 tass mett

Kuidas teha ?

Aseta tüümian kuuma keevasse vette (ära keeda) ja leota neid seni, kuni vesi on jahtunud. Eemalda tüümian. Sega hulka mesi.  Kurna saadud segu puhtasse purki. Säilib külmikus 2 kuud.  Manustamine 1 tl korraga, vastavalt vajadusele.

Antud kogustega saate umbes 3 tassi köhasiirupit.