Eile kirjutasin Eestisse kaks kirja sõbrannadele, Silvile ja Maimule, nemad on mul siis kõige kõige truumad kirjutajad, alates aastast 2001 kuni praeguseni 2016 .♥
Alul oli kirjasõpru rohkem, aga kuna kõik on omandanud arvutid ja oskused seda kasutada, on kaotatud oskus kirjutada pastakaga paberi peale. Sellest on tegelikult väga kahju .
Kui hakata heietama mälestusi, siis mul tuleb meelde kuidas minu lapsed alati vanaemale omatehtud kaarte saatsid ja kirjutasid oma kätega kaardile ja kirjakestele peale .. vanaema hoiab siiamaani alles minu pojakeste kirjutisi nagu kõige kallimaid aardeid ..
Mis on tänapäeval sellele vast panna ?
Lapselapsed mängivad telefonimänge ja suhelda vanavanematega pole aega.
Kui lapse käest telefon ära võtta on ta nagu peata kana - ei oska midagi endaga ette võtta. Hea veel - kui kisama ei hakka .
Lugemisega on teine asi - lugema õpivad lapsed arvuti abil väga noorelt ja ruttu ... selles on midagigi head . Eks tulevikus hakatakse kirjutama palju uurimustöid ja artikleid sellel teemal mis on saanud arvutisajandi lastest.
Varsti on ka koolis kirjutamine pastakaga keelatud ja õpitakse varakult selgeks kümne sõrme süsteem ja toksitakse selle asemel et kirjutada ....
Ei tea ju mis edaspidi toimuma hakkab.
Meile pandi käekirja eest hindeid koolis - nüüd tuleb välja, et kellel on kole käekiri, need on hoopis intelligendid: Intelligentsed inimesed mõtlevad kiiremini ja kiiremini kirjutades tulebki halb käekiri. Heh ♥
Minagi olen oodanud, et lapselaps mulle saadaks kaardikese või kirjakese- aga kurb tõdeda, et ei ole veel seda juhtunud. Minu arust on see ikka paljuski vanemates kinni - kui ikka ema- isa sellist ettepanekut lapsele ei tee, siis ega laps ise selle peale ei tule veel nii varases eas - pärast jah võibolla kunagi .... ei tea kas sellist aega jõuab äragi oodata ... Emad isad töötavad hommikust õhtuni ja ega neil pole aega selliste asjade jaoks.
Et kurb, jah ... mis ette võtta ? Noh vähemalt lasteaias tehakse selle nimel tööd, et käeliste tegevuste aeg tehakse oma kätega kaardikesi ja eks siis võib kasvataja mainida, et kas sa vanaemale ka kaardi joonistad ja kirjutad ja seda koos teha . vähemalt mainida vanaemasid rohkem . Lasteaiaõpetajaid ju lapsed usaldavad nagu oma vanemaid ja lasteaiatädi saab palju asju korda saata ... Olen isegi lasteaias olnud tööl 27 aastat ja üks toredamaid üritusi oli vanaemadele korraldatud pidu .. kõik vanaemad olid kohal ... oli käsitöö näitus ja vanaemad tegid ise koogid ja muud söögid lauale ... Praegu, kui olen ise vanaema, oskan seda hinnata sada korda rohkem kui siis arvasin .
Alul oli kirjasõpru rohkem, aga kuna kõik on omandanud arvutid ja oskused seda kasutada, on kaotatud oskus kirjutada pastakaga paberi peale. Sellest on tegelikult väga kahju . Kui hakata heietama mälestusi, siis mul tuleb meelde kuidas minu lapsed alati vanaemale omatehtud kaarte saatsid ja kirjutasid oma kätega kaardile ja kirjakestele peale .. vanaema hoiab siiamaani alles minu pojakeste kirjutisi nagu kõige kallimaid aardeid ..
Mis on tänapäeval sellele vast panna ?
Lapselapsed mängivad telefonimänge ja suhelda vanavanematega pole aega.
Kui lapse käest telefon ära võtta on ta nagu peata kana - ei oska midagi endaga ette võtta. Hea veel - kui kisama ei hakka .
Lugemisega on teine asi - lugema õpivad lapsed arvuti abil väga noorelt ja ruttu ... selles on midagigi head . Eks tulevikus hakatakse kirjutama palju uurimustöid ja artikleid sellel teemal mis on saanud arvutisajandi lastest.
Varsti on ka koolis kirjutamine pastakaga keelatud ja õpitakse varakult selgeks kümne sõrme süsteem ja toksitakse selle asemel et kirjutada ....
Ei tea ju mis edaspidi toimuma hakkab.
Meile pandi käekirja eest hindeid koolis - nüüd tuleb välja, et kellel on kole käekiri, need on hoopis intelligendid: Intelligentsed inimesed mõtlevad kiiremini ja kiiremini kirjutades tulebki halb käekiri. Heh ♥
Minagi olen oodanud, et lapselaps mulle saadaks kaardikese või kirjakese- aga kurb tõdeda, et ei ole veel seda juhtunud. Minu arust on see ikka paljuski vanemates kinni - kui ikka ema- isa sellist ettepanekut lapsele ei tee, siis ega laps ise selle peale ei tule veel nii varases eas - pärast jah võibolla kunagi .... ei tea kas sellist aega jõuab äragi oodata ... Emad isad töötavad hommikust õhtuni ja ega neil pole aega selliste asjade jaoks.
Et kurb, jah ... mis ette võtta ? Noh vähemalt lasteaias tehakse selle nimel tööd, et käeliste tegevuste aeg tehakse oma kätega kaardikesi ja eks siis võib kasvataja mainida, et kas sa vanaemale ka kaardi joonistad ja kirjutad ja seda koos teha . vähemalt mainida vanaemasid rohkem . Lasteaiaõpetajaid ju lapsed usaldavad nagu oma vanemaid ja lasteaiatädi saab palju asju korda saata ... Olen isegi lasteaias olnud tööl 27 aastat ja üks toredamaid üritusi oli vanaemadele korraldatud pidu .. kõik vanaemad olid kohal ... oli käsitöö näitus ja vanaemad tegid ise koogid ja muud söögid lauale ... Praegu, kui olen ise vanaema, oskan seda hinnata sada korda rohkem kui siis arvasin .
Meil lasteaias küll on vahel nii juhtunud, et ema palub hommikul, et kas me aitaksime lapsel issile või vanaemale sünnipäeva puhuks kaardi joonistada. Kodus alati nii kiire, et ei jõua kuidagi. Ma olen vahel isegi laste abi kasutanud, et kui tahan mõnele oma suurele lapsele sünnipäevaks raha kinkida, siis palun mõnel lapsel ilusa kaardi ka sinna juurde joonistada ja nad teevad seda suurima rõõmuga.Tegelikult tuleks just lasta lastel rohkem pliiatseid kasutada, sest mõnel on käed nii nõrgad, et ei jaksagi värvida. Arvutis on kõvad tegijad, aga käeliselt on nii nõrgad. Samuti lusikahoid, mida mõnele õpetan kuid, aga ikka igal hommikul on meelest läinud.
VastaKustutaJah Reet, aitäh et kirjutasid , tahtsingi kuulda/näha just sinu arvamust kuna oled spetsialist ja tunned lapsi. Siis on tore et leidub ka selliseid vanemaid kes hoolivad veel laste omatehtud kaartidest ... aitäh ..
Kustuta