Külalised välismaalt

link viib siia...

 leidsin nimekirja mida pakkuda väliskülalistele ja millest hoiduda kui sulle tulevad välismaalt külalised
Tippkokk: väliskülalistele suupistelauda kattes väldi kulinaarseid ekstreemsusi
Selgub, et meile eestlastele nii omane kiluvõileib, on väliskülalistele pakkumiseks liialt ekstreemne valik.
Järgnevalt mõned peakoka nõuanded, mis koolituselt kõrva taha said pandud.
Indrek Kivisalu sõnul sai koolitusel osalejatele pakutud suupistete valik ostetud täiesti tavalisest toidupoest. Eesmärk oli, et kõik pakutu oleks lihtsasti ja ilma suurema vaevata kättesaadav igaühele. Vaagnalt leidis valikust: leivakorvikestesse serveeritud kartulisalati ja rosolje, sõira koos kirsimoosiga, süldi, lihapallid koos sinepikastmega, värske soolakurgi, põdravorsti, redised, Eesti tootja ürtidega näkileivad koos erinevate eestipäraste määretega.
Kivisalu julgustas väliskülalisi võõrustades julgelt oma fantaasiat kasutama. Tema sõnul pole kulinaarias kunagi tegu vale vastusega, kõik on maitse asi. Suupisteid valides võite mõelda oma maitse eelistustele. Poest leitud poolfabrikaadid on samuti täiesti omal kohal.
Mida eelistada?
•Kama, mille võib kokku segada värskete eestimaiste marjadega.
•Erinevad püreesupid, mida võib serveerida väikestest shotiklaasidest, peale puistata näiteks erinevaid krutoone või poes saadaolevaid röstitud sibulakrõbinaid. Hea ja eestimaine valik on näiteks purgi hernesupp, mille võib enne serveerimist blenderdada ja soojendada.
•Värske soolakurk, mis on Eesti ainulaadne toode, mujal maailmas seda sellisel kujul ei valmistata.
•Lihapallid, mida võib serveerida näiteks erinevate kastmetega.
•Põdra- ja metsseavorst, mis mujal maailmas on ainulaadsed.
•Sült, mis mujal maailmas on tuntud tarrendina ja sisaldab pigem erinevaid juurvilju. Ainult lihast valmistatud sült on tõeline Eesti traditsioonidega toit, mida võib süüa külmalt, ilma sooja lisandita. Sooja lisandina võib kõrvale pakkuda näiteks keedukartulit.
•Kartulisalat ja rosolje, mis suuremat populaarsust hakkasid koguma nõukaajal, aga on samas väga eestilikud.
•Must leib, mille söömiskultuuri mujal maailmas ei kohta väga.
•Verivorst, mida võib julgelt ka suvel pakkuda grillituna või ahjus küpsetatuna.
•Praetud räimed marinaadis - tõeline Eesti köögi näide.
•Silmud - kahtlemata üks Eesti spetsialiteete, pole palju maid, kes suudaksid midagi samaväärset pakkuda.
•Kaladest on eestipärane valik veel kiisk, koha ja siig.
•Suitsusaunasink. Paljud eestlased peavad seda küll harjumatul kuivaks, kuna poes müüdav sink on töödeldud ja mahlane.
•Magusaks sobib pakkuda näiteks kaeraküpsiseid, käsitööšokolaadikomme või martsipani.
•Kohalike juustutootjate juustud, näiteks Wõro.
•Eesti Nokia on kindlasti erinevad nö vahustatud pudrud, nt odrajuhu- ja rukkijahuvaht.
•Sõir, mida sobib serveerida koos kirsimoosiga.

Millest hoiduda?
LOE ALT

•Kui pakud kama, valmista see pigem maitsestamata jogurtist või keefirist mitte hapupiimast, kuna väliskülalise jaoks tähendab hapupiim riknenud piima. Ei ole mõtet pakkuda karmimaid näiteid Eesti kulinaariast.
•Vürtsikiluleivad ja küüslaugused toidud ei ole just parim valik, kuna tekitavad halba hingeõhku. Samuti võib vürtsikilu tunduda kaugele külalisele liialt ekstreemne.
•Angerjas, kuna skandinaavlased võtavad seda kala kui väljasuremisohus liiki ning seetõttu võib see neis tekitada vastakaid tundeid.

Eestipärased joogid, millega külalisi üllatada

•Kasemahl, mis on täiesti ainulaadne ja Eestile iseloomulik. Müüakse näiteks suuremates kauplusekettides. Eriti põnev valik on kääritatud kasemahl.
•Teed pakkudes kasuta eestimaiseid teesorte. Hea valik on erinevad marjateed, mida võib pakkuda nii soojalt kui külmalt.
•Viljakohvi, mis on väga eestipärane. Aga siinkohal peaks külalisele juurde rääkima selle kohvi saamisloo, muidu võib ta maitse poolest arvata, et see on lihtsalt üks kehv kohvisort.
•Värskendav rabarberijook. Pesed rabarberi ära, koos koortega lõikad väikesteks tükkideks, valad kuuma vee peale ja lased tõmmata.
•Kadakavesi, mille valmistamiseks tuleb kadaka noored oksad korraks vee alt läbi kasta ja panna seejärel sügavkülma. Enne serveerimist võtate oksad sügavkülmast välja ja lisate koheselt veekannu koos külma veega. Vees sulama hakkavad okkad ja oksad annavad veele huvitava maitse ja silmale on selline joogiserveerimisviis samas ka dekoratiivne.

 Mõned head nipid

•Erinevaid suppe serveeri väikestest klaasidest või kohvitassidest. Kuna püreesupil on komplitseeritud väljanägemine, tuleb see ise nö üles haipida. Pane supile peale näiteks üks roheline leheke või valmis krutoonid. Hea nipp on soolased küpsised katki suruda ja puru supile puistata. Kahjuks ei müüda meil valmis praetud peekonit, aga maitselt sobib see hästi supile.
•Kasuta serveerimisel fantaasiat ja laota suupisted näiteks keraamilistele plaatidele või loodusest leitud erinevatele kivimitele. Ehituspoodidest saab osta katuse laastusid, mis serveerimisel näevad efektsed välja. Hea valik on käsitööna valmistatud suured saviliuad ja potid, samuti klaasist väikesed purgid. Miks mitte serveerida toitu kapsalehtedel. Tasub fantaasial lennata lasta. Siinkohal tuleb järgida muidugi põhimõtet, et külalisel oleks toitu mugav võtta ja süüa ning et serveerimisalused oleksid hügieeniliselt puhtad.
•Lennureisile minnes ära võta eestipärastest toitudest kingituseks kaasa piimhappebaasil valmistatud tooteid, nagu näiteks jogurt, need võivad kõrgustes „elama“ hakata ja lõhkeda. Vali lennukiga reisides eestipärastest suupistetest kaasa pigem leib, käsitöökommid või vaakumpakendis kala.
•Suvel on ohtralt võimalusi kasutada toidu kaunistamisel söödavaid õisi. Selleks sobivad näiteks saialill, kress, lillehernes, kurgirohi jne. 60-70% meie floorast on söödav, ülejäänud 30-40% tapvalt mürgine, näiteks käoking. Seega tasub olla teadlik, mida lauale taimedest pakkuda. Kindlasti järgige ka seda, et õisi ei tohi osta lillepoest, need tuleb pigem korjata ikka oma aiast või metsast. Hea näide: võtke poest valmis räimekarp, käige metsa alt läbi, korjake hea punt õisi ning serveerige räimesid kaunil alusel koos lilleõitega. Tulemus on volaa!
•Sügisel sobivad toitude kaunistamiseks erinevad marjad – pihlakad, pohlad, jõhvikad, arooniad. Neid võib ka veekannu puistata ja tulemus on vägagi eestipärane ja lisaks ka dekoratiivne.
•Praegu kevadel õitseb murulauk. Neid õisi maitsevette panna ei tasu, aga kaunistuseks toitude peale küll.
Kivisalu pani südamele, et kui väliskülalistele eestipäraseid suupisteid serveerida, siis räägiks kindlasti iga toidu juurde ka mõne loo, muidu võib jääda selgusetuks, millega on tegu ja miks seda pakutakse. Lugude rääkimiseks tuleb internetis pisut guugeldada ja eeltööd teha.