Taas algab kool

KOOL, KOOL, KOOL !!!

TAAS ALGAB UUS ÕPPEAASTA!!!

Homme see algab , kuigi mina olen juba üle 55 siiski on mul kõik koolid  kus olen käinud alati meeles ja kui ei tule muul ajal meelde siis septembri alguses alati .

Esimesest koolist –Soomevere algkoolist on mul palju palju mälestusi . Mäletan seda pisikest kahekorruselist maja kus oli 4 klassi  ja üleval korrusel raamatukogu . Mäletan mõlemat raamatukogu hoidjat : tädi Ibrus Hilja ( temaga elasin ühes majas ) ja onu Heino Laagus ).  Tädi Hilja kontrollis alati üle kas olen ikka raamatu läbi lugenud kui ma olin talle samal päeval raamatu tagastanud ja tahtsin uut lugemiseks. Onu Heino andis alati soovitusi mida pisike koolilaps  lugeda võiks..

Mäletan mõlemat  algkooli õpetajat  Linda Reier  ja Hilla Piilmann . Linda Reierist  sai Linda Kösler,  aga Hilla Piilmanist sai minu esimene lemmikõpetaja , ta oli tõesti väga tore , sõbralik  ega kiusanud mind, vaid hoopis valis mind alati näidenditesse mängima , avastas minu näitlejaanded.

Mäletan ka oma koolikaaslasi,  mis neist kõigist saanud on ei tea, aga osadega olen ikka Facebooki kaudu kontaktis, nagu näiteks esimese pinginaabriga, kes ootamatult aga esimesse klassi sisse jäi .  Seepärast ei hakka tema nime mainima.  Siis teises ja kolmandas klassis istusin poistega, sest rohkem tüdrukuid mu klassis polnud aga neljandas klassis  sain pinginaabriks tüdruku kes kolis juhuslikult ka meie majja ja temaga olema sõbrannad siiani . Temast võin kirjutada seda, et eelmisel aastal valiti ta   Raplamaal  aasta naiseks Tema nimi on Virve Õunapuu . Minu kallis armas pinginaaber .

Koos temaga astusime ka 5. klassi uude kooli – Võhma 8 kl. Kooli

Peale seda kolis ta ära kaugemale .. aga siian iikka suhtleme ja oleme sõbrad.

Võhma kool tundus  siis meile maakatele (kolhoosilastele )  tunduvalt suurem.

Seal  õppisin siis 4 aastat kuni 8 klassini … Mäletan esimest septembrit,  kui läksime uude koolimajja.  Mäletan aktust õues . Ja siis kuidas mei klassidesse läksime .  Minu klassijuhatajast, Ingrid Väljast , sai minu elus suur eeskuju ja  armastan teda siiani , helistan vahetevahel ja saadame kaarte , viimasel ajal on ta väga haigeks jäänud ja telefonis on tema haiguse tõttu  raske rääkida, aga see suhtumine, mida ma näen , see teeb niipalju meelehärmi ja haiget, et vana teenekas õpetaja on jäetud saatuse hooleks . Teda tunnevad ja  temast peavad lugu  kõik Võhma inimesed, aga kui paljud suvatseksid  appi minna, või siis  kasvõi kooli poolt saata abilisi, kes aitaks ja võtaks vana õpetaja oma kaitsva tiiva alla.  

 

 Õpetaja Ingrid  ise on eluaeg olnud delikaatne ja tagasihoidlik ja vaevalt, et ta ise kedagi paluma läheks.  Ma ei tea, kas kunagi keegi on Võhma kooli poolt talle näiteks 1. septembril  lilli viinud ? 

  Kolmas kool minu elus oli Tallinnas Pisi- Peda.

 

 

  ja ka seda kooli ja eriti selle kooli õpetajaid mäletan .

Klassijuhatajaks tuli meile  Mare Tamm, kes oli ise väga noor ja  vist ei saanud eriti  meie klassiga hakkama kogemuste puudumise tõttu  või ,et me lihtsalt olime igavesed pujäänid.

Ajaloo õpetaja  Vernik,  kes oli hästi range, aga hästi emalik. Tihti andis eluks häid nöuandeid meile lapsekestele kes me olime maalt suurde linna tulnud ja nüüd pidime siin hakkama saama .

 Psühholoogiaõpetaja  Vaino, kellet sain ükskord  peapesu, kui oma juuksed lilla tindiga ära värvisin .tema oli ka praktikaõpetaja ja tema juhendamise all tegin ka kursusetöö edukalt valmis .

 Looduseõpetuse õpetaja Põntson, kes viis meid trolliga sõitma ja siis küsitles meilt  puude nimetusi , mis mööda vilksatasid ja õpetas meid tammetõrudest kohvi keetma ..

Emakeeleõpetaja Valmis,  kes oli nääpsukene ja oli isegi kipsis käega ja häälepaelte põletikuga   meile emakeelt õpetamas ja käis  meiega  kaasas praktikal kolhoosipõldudel porgandeid üles võtmas,

Geograafiaõpetaja Karik, kelle range käe all saime kõik maailma pealinnad selgeks ja siiamaani meeles püsivad .

Kolm  meesõpetajat, oli meil ka :   füüsikaöpetaja Maasing, kes igat õppetundi vürtsitas mingi teravmeelse lausega, mis kauaks  meelde jäid ja naerma ajasid …  keemiaõpetaja Reiljan kes mind kiitis et mul on täpne apteekri käsi   ja tsiiviilkaitseõpetaja major Annus, kes meil alati nalja tegi oma ingeri soomlase murdega .

 Ühiskonnaõpetuse õpetaja  Lillepruun, kes pani nendele  kahe, kes vähegi ”eestimeelset ” juttu proovis  rääkida  tema tundide aeg  ja kiriku ukse peal valvas, et meie ei saaks jõulude aeg sisse minna . Eks temal oli oma töö .  Samuti alandati käitumise hinnet, kui ei läinud mai- ja  novembriparaadile marssima .

Pisi Peda koolis õppides  sai tehtud kõik maailma lollused, mis üldse on võimalik teha ja mida nüüd vanast peast on hea meenutada ja mõelda, kui rumalasti sai tehtud ja kui  halvasti oleks võinud tegelikult minna halva õnne korral … Aga õnneks läks  kõik hästi .

Ma olen südamest  tänulik kõikidele koolidele ja kõikidele õpetajatele  kes on minu elus olnud ..   .

Iga õpetaja on jätnud minu ellu mingi jälje või seiga, mis mul alati meelde tuleb, kui selle inimese peale mõtlen  ja igaüks on  midagi mu ellu  kaasa andnud ja mind õpetanud  elama ja ka elust aru saama ..  Igalt õpetajalt olen saanud selle õppetunni mida mul on elus ka vaja läinud ja ilma nendeta ei oleks ma see kes ma olen ... Suur suur tänu ja kõigile õpetajatele kellel algab taas homme kool  soovin Head uut õppeaasta algust !

 

 

 Ma tahaksin neile kõigile viia 1. sept puhul lillekimbu  aga kuna see pole võimalik, siis asetan selle lillekimbu siia ja loodan, et ka need õpetajad, keda kahjuks enam elavate kirjas ei ole, saavad sellest osa !