Kinokülastus

 Tahtsin naistele oma ”suure ja tähtsa” sündmuse puhul välja teha. Vot ja siis kui kinno plaanisime minna siis pakkusin välja, et läheme varem ja siis istume nats aega kohvikus  ja teen seal välja pitsi konjakit . Kuna aga ei tahtnud lõhnadega kinosaali minna, siis otsustasime, et tähistame peale filmi vaatamist   vabas looduses shampusega, mis oli mul selleks puhuks ka kõrvale pandud.

 Enne kinnominekut käisime Helgiga pildistaja juures, kuna dokumendifotot oli vaja.   Helgi oligi juba varem kohal ja  tal oli juba fotod valmis kui mina tulin ... 
Selles fotoateljees on ka alati olnud meeldiv teenindus ja sõbralikud inimesed ..

  Pildid  maksid 19 € ja  saadetakse politseisse  elektrooniliselt – inimene saab koodi nr. mille peab andma politseile  ja selle järgi leitakse pilt üles seal kohapeal .

Mina sain paberifotod 6 tk. ja piltidega jäin ise rahule.  Siis läksime õue Annelid ootama .  Raivo pidi meid ära viima kino juurde ja pärast meile järgi tulema . Väga viisakalt aitas mind, invaliidi, küünarnukist toetades autosse . Ikka tõeline eesti dzhentelmann.   Auto uksed ees  lahti ja  taga kinni – oli kohe väga viisakas käitumine, mitte nagu minu  enda abikaasa, kes ikka vaatab, et ise uksest esimesena sisse saab .

Kino juures ka kohe abikäsi ees ootamas, tõmmati mind autost välja nagu naeris mulla seest . Hopsti ja valmis ei pidanud ise ukerdamagi ...

Rahvast oli ikka normaalselt , soomlased  muidugi oma suurte popkorni kastidega ja pepsi topsidega  kõik kinno minemas ... nii imelik kas tõesti selle tunni,  pooleteisega suudavad selle kõik nahka panna ?
Aga enne kui film algas oli ka Helgil meile väike üllatus . Väikene karbike head prantsuse veini, mis sugulane talle oli   saatnud ... . Maitsev ja  oli hea rahulik vaadata seda julma filmi .

 Film Lõvisüda  oli küllalt raske sisuga, rassismi  vägivaldsust ja seksi  nagu soome filmides aina on ...  Rassistist  noormees pidi valima oma armastuse ja rassistidest sõprade vahel ...   Ju ta siis ikka päris  hull rassist ei olnud, kuna valis ikkagi oma armastuse kasuks, kellel on tumedanahaline laps .. Oli päris jubedaid stseene .
treiler
Filmi   tegemiseks läks 1 500 000 €
Head näitklejad .

pildid on siit

  Peale filmikülastust sõitsime linnaparki  järve rannale ja Anneli peika pani minu auks mängima Jörbergi muusikat autoraadiost ja avas shampusepudeli ...  Muljetasime filmist mida just olime vaadanud ja   võtsime minu auks tervisenapsi ...  Kõik olekski läinud hästi, aga  siis kui hakkasime ära sõitm,a siis auto ei läinudki enam käima – jeeee. See oli juba midagi huvitavat – arvasime, et aku on tühi ... Oeh ... Ja oligi ... meil hirm naha vahel et mis teha ?   Olime kõrvalises kohas .

Räägitakse et inglid on olemas – vot seal oligi üks mees parasjasti oma autoga , kes siis andis meile oma akust  elektrit ja meie auto läks käima ... Annelil oli hea meel ütles, et nüüd on sul midagi huvitavat jälle  blogisse kirjutada. õnneks oli fotokas ka kaasas ja kohe sai tehtud fotoreportaazh ..

 

 

 

 

 

 Kui te nüüd arvate, et me oleme  napsitajad siis arvake,  aga meil juhtub seda väga harva, aga kui on ikka nii tähtis sündmus, siis  shampanjaklaas  oli nii omal kohal.  Helgile pidi tulema õde Eestist külla ja pidi tooma meile shampanjat  ka uueaasta  vastuvõtmiseks ja paugu tegemiseks . .

 Huvitav, mis meist oleks saanud, kui seda  meest seal poleks olnud – oleksime kindlasti saanud helistada Eerole ja Eero oleks tulnud meile appi ...  aga saime hakkama .

Koju sain ka ilusasti  ja Eero juba ootaski ...