Igaüks on kunagi pidanud midagi otsustama. Kõige tähtsamad otsused võetakse vastu nooruses. Vanana pole vist enam midagi otsustada. Mis on teie elu kõige tähtsamad otsused olnud?
Minu esimene suur tähtis otsus küpses mul peas juba 5 klassist alates kui otsustasin valida lasteaiakasvataja eriala. Selle ametiga teenisin leiba 27 aastat ja koos koolis õppimisega 31 aastat. Väga tähtsaks pean seda, et see otsus oli väga õige, sest armastasin väga seda ametit ja tegin seda tööd suure suure rõõmuga. Nüüd valmistab mulle rõõmu see, et sellesama ameti valis endale ka minu vennatütar Karin . Tubli Karin!
Teine tähtis otsus oli oma elu sidumine mehega, kellest tuli minu laste isa. Lapsed on kasvanud suureks ja tubliks, aga selle mehega elu ei olnud õnnelik ei mulle, ega talle, kui mitte välja arvata see periood pulmadest, kuni esimese lapse sünnini . Laste kasvatamisest ta osa eriti ei võtnud, kuna aina olid teised asjad tähtsamad, küll oli eemal tööl Siberis ja hiljem välismaal. Viimased 5 aastat meie kooselu ajal tõmbas lihtsalt ringi minu "parima" sõbranna- ja töökaaslasega ja hiljem, kui asi avalikuks sai ja "sõbranna" hakkas mehkeldama minu mehe sõbraga, siis mees leidis kaugemalt naise, kellega koos aega veeta - lapsed olid siis just murdeeas ja elu oli hullem kui hullumajas . Väga vale- abielluda just selle mehega.
See otsus, et sünnitada lapsed, oli kerge. Ei mõelnud hetkegi, et kas sünnitada või mitte. See oli kohe kindel otsus, et lapsed peavad tulema ja olema ja olen õnnelik, et nad on olemas.
Siis, kui olin juba abielus ja olid juba lapsed, siis polnudki enam midagi otsustada, sest minust üksinda ei sõltunud enam midagi. Näide: Kui mina ei tahtnud, et lapsed vaatavad vägivaldseid saateid, siis mees lubas vaadata seda lollakat wreslingut mida ma vihkasin . Ja väga palju asju, mis puudutas lastekasvatamist proovis ta teha just risti vastu minule. Aga õnneks isana kui tal aega oli oma lastega olla, oli ta küllaltki hea ja ise vägivaldne polnud . Lapsed saavad siiamaani isaga väga hästi läbi .
Ja viimane õige otsus mida ma otsustasin ja kahtlesin enne kaua kaua oli see, et kolisin elama Soome . Ma arvan, et see oligi minu elu tähtsaim otsus. Ma ei julgenud kaua seda otsust teha, aga siis lõpuks ikkagi võtsin südame rindu ja otsustasin, et ok , teen selle asja sellepärast , et siis mitte hiljem kahetseda ,et miks ma ei julgenud oma elu muuta.
Viimase 13 aasta jooksul on minu elus muutunud rohkem, kui kõigi eelnevate aastate jooksul kokku . See otsus muutis mind palju, nii igas mõttes ja tegi minu elu palju õnnelikumaks ja ma õppisin palju uut ja huvitavat, millest ei osanud unistadagi .
Mida ma võiksin veel otsustada ?
Mida olete teie otsustanud ja kas olete jäänud oma otsusega rahule ? Kuhu see/need otsused teid on viinud?
.JPE)
Miks su blogi tunnuslause on "Ma tahaksin kodus olla", kui sa ju ei taha tegelikult Eestis elada?
VastaKustutaBianka , kodu on mul Soomes , Eestis mul kodu ei ole. See mis viimaks oli ,seegi taheti kohtu kaudu ära võtta . Mees jooksis teise naise koju elama ,pojad suundusid välismaale elama ja tööle. Prügikasti kõrvale ka ei tahtnud elama minna, seepärast tuli Soome kasuks otsustada . Mis ma muidu siia oleks tulnud ? Pidin palju vaeva nägema, et siin kohaneda ja end tunda kodus.
VastaKustutaSellest olen ma aru saanud, et sa oled selle otsuse ja oma valikuga rahul. Mind pani üksnes imestama tingiv kõneviis (tahaksin). Milleks see, kui sa juba oled koju jõudnud :P
VastaKustutaMulle lihtsalt meeldib see laul. Ei hakka nüüd laulusõnu muutma, kui need minuga kokku ei käi juhuslikult . Pealkiri on sellepärast koduteemaline, et kirjutan oma elust olust , mis ma teen ja mõtlen . Kui ma 6 aastat tagasi alustasin blogi pidamist , siis sai see pealkiri pandud . Näiteks loen huviga karuema blogi , see ei tähenda ju seda, et ta peab nüüd tingimata karu olema ... heheehe . Vaata seda linki, kus on eesti blogide nimekiri, sealt saad lugeda üht koma teist imestamapanevat . Inimene paneb sellise pealkirja, mis talle meeldib.Ja kirjutab sellest millest ise soovib.
VastaKustuta