Kuupäevaga on raskusi 02012021 kõik kahed nullid ja ühed
20 aastat tagasi abiellusin esimest korda Soomes . Soomlasega .
Kuupäev oli siis 02. 01.2001
Olin just asunud siia Hämeenlinna elama 19 detsembril 2000 . Olin ka eelnevalt käinud vaatamas oma uut kodu. Olin nii täis unistusi ja ootusi, et mõistus oli peast kadunud . Olin nii õnnelik kui vähegi võib olla inimene, kes on esmakordselt näinud välismaa elu ... kõik elu tundus justkui uuena
ja palju paremana kui enne. Aga kõik oli kuidagi võõras. Ja alguses muidugi keel, mis oli veel täiesti võõras ... kuigi õppisin iga päev uusi sõnu juurde, läks aega, enne, kui suust tuli esimene pikk lause .. . Ja see, et sul pole kellegiga rääkida oma emakeelt -see muidugi piitsutas takka õppimist ja oli stiimul teistest aru saada ... Olin nüüd nagu venelane Eestis --- Tegelikult ei olnud, mina olin teistsugune, mina hakkasin kohe õppima keelt ja kultuuri ja vaatama saateid telekast soome keeles ja õppisin ruttu juurde ja käisin asju ajamas koos mehega, aga palusin teda, et tema ei ajaks neid minu eest vaid oleks kõrval ja vaataks, kas ma saan õieti hakkama ja parandama kui vaja ..
Tahtsin ise toime tulla kõigis ametiasutustes kus käisime ja niimoodi sain ka kõvasti praktikat .. samuti korraldas mees mulle ekskursioone läbi kogu linna kõndides (mitte autoga sõites ) ja näidates mulle kus mis on ja nii mitu korda, et minule sai linn selgeks . Vähemalt need linnaosad kus asju käisime ajamas ja poodlemas . Vaatamata oma optimismile ja kohanemisvõimele adusin siiski midagi, mis ei olnud mulle sobiv. See kultuur - oli ikka paras ports kätte õppida ja leppida sellega ... käitumine ja aru saamine asjadest mis siin tundusid lasteaialapselegi selged tuli õppida ära . No võin ju näite tuua :
Õunasüda käib bioprügikasti ja paberid käivad eri kasti ja klaastaara käib eri kasti ja patareid viiakse poe juurde selleks ettenähtud kasti . seda õpetasid mulle lasteaialapsed siin praktikal olles lasteaias Väike asi aga kui pole sellest enne kuulnud või kui olen kuulnud siis mõtteviis on ikka pohuistlik et mis see üks patareikene ikka teeb, kui ma viskan ta kartulikoortega samasse prügikasti ...
See mõtteviis mis sisse süstitud eelneva süsteemiga milles me elasime ... Nüüd 20 aastat hiljem ma ei kujutaks enam ettegi, et viskan klaasitükid või katkise kruusi bioprügi hulka .
Samuti see, et kui tuuakse poest koju kana siis kananahk kistakse maha ja visatakse biojäätmetesse .. Appi see oli minu arust kuritegu .. Kananahk on ju kõige maitsvam osa kanast .. kõige mahlasem ja rasvasem ... Nüüd ma enam nii ei arva ..
Selliseid pisiasju oli palju, millega tuli harjuda ja õppida ja leppida .
sellised asjad tulid meelde seoses selle kuupäevaga , nii et täna mul nagu pulmaaastapäev ka kuigi seda meest pole ammu elavate kirjas aga lehvitan tallegi pilvepiirile tänuks et ta mind siia Soome tõi .
Helgi Sallo laul tuli meelde ...
Hell, hell on arm nii hell öö on küll pikk, kuid nii kiirelt käib kell.
On käes ju hommik pea lahkud siis jälle - ma kindlasti tean.
Veel, veel mind suudle veel armsam,
sest see palju rõõmu mul teeb.
Kes teab, mis elu toob suudle mind seni kuni oleme koos.
REF:
Aastaid läeb muutub halliks pea,
kuid me arm, see ei unune eal
Soov, soov
mu ainus soov olla on täna veel sinuga koos
kes teab kas homme sind kohtan ma veel või sa unustad mind
Vii, vii
mind kaasa vii sinna, kus suvi ja
päikesekiir.
Seal, kus on õnnemaan iial mu juurest ei lahku seal sa
REF:
Aastaid läeb muutub halliks pea,
kuid me arm,
see ei unune eal
On käes ju hommik pea lahkud siis jälle - ma kindlasti tean.
Veel, veel mind suudle veel armsam,
sest see palju rõõmu mul teeb.
Kes teab, mis elu toob suudle mind seni kuni oleme koos.
Täna tegin jälle lihapirukaid .. Neid nüüs meil süüakse hommikul ja õhtul ja tainast muudkui tuuakse juurde et muudkui tee veel ja tee veel .. küll on head soojad lihapirukad ...
Telekast vaatasin täna vabaõhu lavastust Säärast mulki ... No lavastaja Kaili Viidase töö oli ikka väga julge , paljast peput ja ropendamist ja näkku sülitamist pole enne nii avalikult näidatud. Ja mulle ei meeldinud see kohutav ülemängimine ja karjumine ja hüsteeria .. kuigi see võib olla lavastaja taotlus .. aga meeldis ka Lauri Mäesepa poolt mängitud mulgi mees ..
Aga üldiselt oli naljakas . ma ei ole kaua aega näinud eesti lavastusi .. vanasti ( see tähendab 20 aastat tagasi kui veel Eestis elasin), sai iga kuu Ugalas käidud mitu korda .. kõik uuslavastused ära vaadatud koos sõbrannaga ... ..
Tänapäevastest Eestis lavalaudadele toodavatest lavastustest on vaid käputäis niisuguseid, mida minusugune vanake suudab nautida. Liialt palju on kisa-kära-suitsetamist-ropendamist-vulgaarsust... Ma ei arva end küll mingis mõttes kunstikriitikute ridadesse, kuid eetika ja esteetika on kultuurist kadumas. Tõenäoliselt ei ole minul kui seni ikka teatrikunsti nautinud inimesel peagi enam asja teatrimajade uksi kulutada. Kahju küll, aga õnneks ei saa varemkogetud elamuste mälestusi mult keegi (peale kurja saatuse ehk) võtta!
VastaKustutajust Elina , see ongi tegelt rõve sedasi teisele näkku sülitada
Kustuta