Pikk pikk vahe on sisse tulnud ja ei oska kohe miskist otsast alustada .. Ehk oleks parem kui alustaks õige otsast peale, seal kus pooleli jäi- aga see on nii raske ja ei tea kohe .
See oligi nii ammu -nagu eelmises elus …
Peale ema sünnipäeva mis oli 13 mai .
Emmekene oli siis veel Viljandi õendushoolduskeskuses .. ja veel vastas minu telefonikõnele .. kuigi väga vaevaliselt … aga siiski vastas aga kui mina 20. ndal mail sinna jõudsin siis oli juba hilja , Ema oli väga vilets ja ma ei saanudki aru kas ta tundis mind ära või ei .. igatahes väljendada ta seda enam ei suutnud …
See oligi nii ammu -nagu eelmises elus …
Peale ema sünnipäeva mis oli 13 mai .
Emmekene oli siis veel Viljandi õendushoolduskeskuses .. ja veel vastas minu telefonikõnele .. kuigi väga vaevaliselt … aga siiski vastas aga kui mina 20. ndal mail sinna jõudsin siis oli juba hilja , Ema oli väga vilets ja ma ei saanudki aru kas ta tundis mind ära või ei .. igatahes väljendada ta seda enam ei suutnud …
Kurb, nii ääretult kurb … ja kahjuks ei ole olemas sõnu, mis seda kurbust kuidagi leevendada suudaks.
VastaKustutaOma mõtetes emban Sind!
kallis sõber,ma tänan südamest kaasa tundmast . Mul on ikka veel raske alustada kirjutamise jätkamist blogisse ja kahjuks ununeb kiiresti kõik millest tahtsin kirjutada kuna oli tõeline stressi olukord ja pea oli segi nagu pudru ja kapsad
KustutaMa arvasin, et Sa Viljandisse jõudsid vahepeal.Kahjuks peame me kõik selle läbi tegema ja üle elama ning sellega tuleb lihtsalt leppida. Iga elu saab kord otsa. Minejatel on kergem kui siiajääjatel, aga elu läheb kõigest hoolimata edasi. Ole tubli nagu alati ning jõudu ja jaksu edaspidiseks.
VastaKustutaMa ei uskunud et enam kunagi Eestisse jõuan ,aga näed tuli veel ette kuigi oli väga raske ja stressirohke aitäh sulle kallis Reet kaasa tundmast
Kustuta