Ei veel

ei suuda ennast kokku võtta ja hakata uuesti  kirjutama olen mitu korda proovinud aga ei tule midagi välja 

Asjaajamised

 Esmaspäeval pidin siis minema õendushoolduskeskusesse paberite järgi …   Sealt sain siis arve nende päevade eest mis ema seal oli   . Maksin ära .  Anti paberid ja ema asjad  mis tal kaasas olid

 kõige kallimad ikka alati kaasas . 

 Meie pesime Silviga hunniku suuri riideid ja viisin neile sinna kotitäie täiesti ilusaid uusi riideid . Oldi väga tänulikud ..  

 Mulle anti  edasised  juhtnöörid kuhu ma pidin järgnevaks minema 

Helistasin Margele ja   Marge tuligi varsti  ja kõigepealt sõitsime suure haigla peale kus   maksin 1 ööpäeva hoiutasu ja edasi suunati Krematooriumi kus valisime Margega välja urni ja panime muud asjad paika . Sealt saadeti  vallavalitsusse kus sai 240 e toetust  See oli Suure Jaanis 

 Olin nii väsinud et ei tahtnud enam midagi teha 

 Tahtsin ainult magada peale nende asjajamiste … 

 ja siis  järgmine päev  terve teisipäev oligi mul puhkamiseks ..   Silvi läks õhtupoole tööle ja  mina magasin kogu ülejäänud päeva  

kolmapäeval oli kokku lepitud veoteenus 

 neljapäev kokkusaamine Helvega 

ja reedel  tuligi Sandra mulle järele ja viis mu koju tagasi  

Korteri koristamine

Vot siis  pühapäeval sõitsimegi hommikul   Inno ja Mariaga    ema korterit koristama. Nüüd oli jäänud veel köök ja nõud . Köögis on kõrged kapid ja neid ma poleks ise saanud kuidagi  tühjaks. Inno tõstis ka    koridori kapist kõrgelt asjad alla …  Mulle jäi  need madalamad kohad ja  tegin täitsa pika päeva tööd seal ja  sain kõik kottidesse . Vahepeal sõitsid  noored minema enne aga käisid seal Võhma ristis ja tõid mulle pirukaid ja   kohvi ..

Siis helistasin Juljale  ja tema sai tulla   külmkapi järgi ja pesumasina  ,  sai ka köögis vaadata asju ja  mis meeldis viia minema . ka elektripliit ja pesukuivatusrest läksid talle .  kõike ei mäleta ka . Julja tõi  omaküpsetatud pirukaid ja need olidki väga head
 Kuni õhtuni koristasin ja siis kutsusin takso järgi  ja sain koju väga väsinuna
 See oligi siis pühapäevane päev  Taksojuht tuli  aitas mul asjad alla viia  taksosse ja sõidutas koju  . Silvi juba ootas .
 Veel tahaksin kirjutada väga toredast taksojuhist . Oli nii sümpaatne ja abivalmis inimene … Väga tore oli koos temaga sõita - ja turvaline ka .  ja ajas juttu maast ja ilmast .  Oli väga meeldiv et just tema sattus mind aitama  .

Maria

Ilus armas rootsi tüdruk . Olin teda näinud küll piltide peal aga päriselt elus polnudki veel näinud . No nüüd see siis juhtus . Kahjuks küll kohtusime temaga väga  kurva sündmuse juures aga  sellele vaatamata oli ta äärmiselt armas ja  sümpaatne neiu ..
 Kallistas mind nii  nagu oma ema .  Tal oli ka väga kurb meel ja seda oli näha .  Meie ei saanud omavahel ilma tõlgita küll vabalt suhelda aga niipalju kui ma oskasin niipalju ka proovisin inglise keeles rääkida . algeliselt küll aga   mis teha , koolis ei õppinud seda inglise keelt  kuigi palju .
Käskisin enamuse tõlkida pojal ja  niiviisi suhtlesimegi ..  Mariale meeldis väga nimi Tamara ja koduteel ta küsis et kas ta võib oma  tütre nimeks panna Tamara Appi mul pidi süda sees seisma jääma suurest rõõmust .. samal päeval kui  ema lahkus siit ilmas  saatis jumal inimese kes  võib olla paneb oma lapsele minu ema nime Tänan jumal sind Maria eest, kelle sa saatsid minu ellu … Loodan et mu poeg hoiab teda ja armastab kuni elu lõpuni

Mina pojaga 

Ema surm

 Kui ma  kella 13 ks kohale jõudsin oli ema juba lahkunud siit ilmast  kõige rohkem 10 min tagasi sest siis käisid õed teda vaatamas . Ja  välisuks oli kinni pandud ja ma ei saanud sisse enne kui pidin helistama .   Kohe jooksis kaks hooldajat ja üks õde mulle vastu ja ei lasknud mind sisse - et sätivad ema paika …. ega ma ei saanudki kohe aru sest arvasin et  lihtsalt sätivad voodis asendit, aga siis kui õde Kirilin astus minu ligi ja ütles et nüüd on  nii et  ema pole enam siis puhkesin ka nutma ja õde  kallistas mind ..  Läksin siis ema juurde 

 Ema oli nii soe veel käed nägu kõik oli veel täiesti soe aga nägu oli natuke külm .  Võtsin ema käe ja arvasin et äkki ta pole veel surnud , tundus et kohe teeb silmad lahti ja hingab - aga ei - seda ei juhtunud ..   Helistasin siis pojale   kes oli just saabunud  Rootsist, et veel vanaema näha 

 Tema tuli ka kohe Mariaga oma pruudiga   

 Saime veel olla koos vanaemaga samas toas ja  Mina tutvusin Mariaga .. Oli küll väga  paha situatsioon tutvumiseks aga  mis teha …  elu on selline et pakub sulle igasuguseid situatsioone küll halbu küll häid   

Paar tundi saime olla koos ja siis viis Inno mind  Silvi juurde 

 

Viimane päev koos emaga

Ja see päev oligi reede 24 mai  kui olin viimast korda elusa emaga ..  Pool sellest ajast ma nutsin ja palvetasin nii nagu oskasin, sest ema olukord oli täiesti väga kriitiline  teadsin et  nüüd on veel viimane aeg öelda emale kui palju ma teda armastan ja kui palju head ta on elus minu jaoks teinud ja et ma ei unusta tema headust ja  ta jääb alati minu mälestustesse  ainult head mäletades … .. Seda kõike ma ütlesin ja palusin ka oma üht sõbrannadest et ta  loeks mulle telefoni peale  mingi ilusa palve ja ta tegi seda , ema  oli nagu  unes aga kui telefoni talle kõrva äärde panin siis  muudkui noogutas palvetele kaasa.  Ta kuulis kõike .  Palusin neid õdesid seal et tehtaks talle valuvaigisteid kuna ta näost paistis et tal on väga valus kusagilt  Teate see õde ütles mulle et "PEAB KANNATAMA" ma küsisin: Haiglas ? Kannatama     ?
 ma olin nii endast väljas aga siis nad tegid ikka talle mingi valuvaigistava süsti et ta saaks öösel vähemalt rahulikult magada  Oh see oli nii õudne …  see kui näed kuidas vanainimene peab kannatama ja  keegi ei aita .. ei saa aidata …  No vähemalt ma olin tema juures  ..  Ema ütles mitu korda minu nime ja  kutsus kalliks tütrekeseks  .. rohkem ta ei suutnud midagi välja öelda …  

  

Tervisehädad

Neljapäevaks oligi kõht kinni kuna sõime palju kuiva toitu ja palusin Silvil suppi tuua .
Neljapäeval oli ema olukord veelgi halvem ja nüüd  oli tal juba raske hingata kuna kopsus oli arvatavasti juba vedelikku kogunenud ja röga mida ta ei jõudnud välja köhida … Süüa ta endiselt ei saanud ja  vett küll võttis veel vastu …  Ainuke asi mis talle veel head tegi oli märg lapp otsmikul .Iga kord kui vahetasin seda siis ta ohkas ja ütles ah kui hea ..  Magamise vahepeal ta hüüdis oma õe nime  ja  tema poja nime , Mina palusin jumalt et ta vabastaks ema nendest kannatustest . Oli nii raske vaadata ja midagi ei saanud teha . õnneks ta enamuse ajast magas aga vahepeal kui silmad lahti tegi  ja mind nägi siis  tulid tal pisarad silma  aga jõudu nutmiseks juba enam polnud .Neljapäeval läksin taksoga ja tulin taksoga  Silvi juurde tagasi .

KOrteri koristamine

Kolmapäeval sõitsime siis  Võhmasse ..  Kõigepealt saime poe juures kokku  ja saime ema korteri võtmed .  Oeh . See oli  väga väga raske astuda uksest sisse ja teades et ema enam kunagi siia ei tule . Mul oli oma plaan. Et kõigepealt  riidekapid tühjaks  Ja Valja pidi tulema sügavkülma järgi   helistasin talle …
 Valja tuligi  Meie hakkasime riidekappe tühjendama   Esialgu pakkisin  osad riided ja kaltsud prügisse ja paremad riided  kiriku kotti  et annetada kirikule … Osa asju sai Marge endale.  Silvi ei tahtnud mitte midagi .  Päris palju saime tehtud , kottide hunnik muudkui kasvas  
Pidin veel helistama  ja prügiveo kohta kokku leppima
 Selleks prügiveo teenuse osutajaks  oligi endine naabripoiss Jüri .  Leppisime kokku  et kaks meest tulevad ja tühjendavad korteri
oi  kui ma sealt korterist välja astusin siis puhkesin nii nutma et täitsa ohjeldamatult nutsin mul oli emast nii kahju , kahju et ta pidi üksinda seal korteris hakkama saama ja   et tal tegelikult mitte keegi appi ei läinud ega mitte midagi ei aidanud , jah see mõni kord tolmu võtmine see ei asenda korralikku koristust . Nutsin ja nutsin …   ja magama tahtsin minna kohutavalt väsinud ja  jälle see verejooks …   Teine kord käisime koristamas koos noorema pojaga  kui ta aitas mul köögis kappidest asjad välja võtta ja kõrgematest kohtadest  Sellest oligi palju abi ..   aga see oli juba peale ema surma 

Sõbranna pool

            Kui ma taksoga Silvi ukse juurde vurasin jooksis kallis sõbranna mulle juba õue vastu .Oli nii tore üle pika pika aja kohtuda ja kallistada oma kallist sõbrannat, kes on mulle kõik need 20 aastat kirjutanud päris kirju Eestist Soome ja mina talle tagasi . Me oleme arutanud, et oleme vist ainukesed kesposti vahendusel - kirju vahetavad.
 Silvi kodu võttis mind soojalt vastu kõik oli endine ja aeg oleks nagu seisma jäänud,-., nii kui olin seal viimati 2008 aastal  see oligi siis kui me saimekokku Anoga ja tema tütrega ja tütrepoja Tommiga
Väga väga kaua  pärast seda oleme küll kohtunud ema juures kui ma puhkuse aeg käisin ja siis käis Silvi ise  Viljandist kohal
aga nüüd siis jälle Silvi pool.
Lauake oli kaetud ja Silvi pakkus frikadellisuppi mis oli väga väga maitsev ma ju polnudki veel terve päev midagi söönud peale selle võileiva mis Sandra laeva peal ostis  Kõht oli päris tühi. i
Siis helistas ka Janno ja tänas mind. Tänas  mind et ma ema juurde  nõustusin minema .  Jah See oli tõesti täiesti uskumatu et sain Eestisse Sandraga ,muidu poleks kindlasti saanud .
 Helistasin ka Margele ja leppisime kokku et ta tuleb homme mulle  Silvi poole järgi ja  viib mu ema juurde . nii ka tegime
Silvi tegi mulle voodi valmis ja  jäin magama väga ruttu Olin nii väsinud ka . Vaatepilt mis ema juures nägin oli silme ees . ei mäleta kas und nägin või ei .  Hommikul läks Silvi tööle ja mina  sain veel magada ja siis hakkasin Marget ootama …  tervisega oli väga kehva ja hakkas mingi verejooks mida minu vanuses ei tohiks olla .  Õnneks ei olnud verejooks väga hull muidu oleks pidanud arstile minema .Enne kella 13 viis Marge mind ema juurde
.Ema oli vägaväga  muutunud . vaatasin ja nutsin siis kui ema ei näinud ja  muidugi oli glytseriinipurk seal kapikese peal koos pulgakestega. Keel oli jah väga hull aga   mõne päeva pärast oli täitsa teistmoodi .
Olin ema juures kella 13kuni kella 19   õiendasin ja rääkisin sots töötajaga et ei ole rahul sellega et emale kohe üldse ei pakutagi mitte midagi ja sellest oli ka kasu natukene  .
 siis kutsusin takso ja sõitsin Silvi juurde  Sama taksojuht oli . Silvi ootas mind kartulisalatiga ja kaetud lauakesega .. Vett jõin ka väga palju  kuna oli kogu aeg suu kuiv
Margega leppisin kokku et kolmapäeval läheme Võhmasse  ema korterit koristama  Margele andsin raha, et ostaks  kilekotid  suured  ja väikesed ja teibid  samuti andsin bensaraha Võhma sõidu jaoks. 

Ema voodi kõrval

esmaspäeval siis kui me jõudsime Sandraga  sinna Õhku siis hakkas just külastusaeg läbi saama  aga kuna ma ikka nii kaugelt tulin, siis lubati mul olla  kauem .
Nii ma seal siis  istusin emakese voodi juures ja vaatasin kuidas ta on otsa lõppenud ja  jootsin teda  ja vahetasin mitmeid kordi  märga rätikut ta otsmikul sest see tundus talle meeldivat .  Jõi küll väga ahnelt  ja palju . Mähkmed olid  küll aga kuna ta  polnud ju harjunud püksi pissima siis küsis mitu korda et tahab tualetti ja siis  selgitasin talle et ema nüüd oledki tualetis ja  lase tulla kõik mis tuleb . ,ega see kerge ei olegi inimene on harjunud käima  ise wetsus ja nüüd  pissi püksi ..
 Jaa , süüa seal muidugi ei pakutud ja  keegi ei tulnud meid vaatama ega küsima  peale Viljari ema kes ütles et võib mind koju viia .
Hiljem seletati et    ei tahetud segada meie privaatsuse mõttes , aga oleks võinud küsida et kas teil on kõik ok . ? See selleks .
 Vaatasin ema  naha seisukorda ja kas nahavoldid on ikka ilusti puhtad ja  määritud, et hauduma ei läheks selle palavaga    Vaatasin et varbaküüned on pikad ja neid muidugi keegi lõikama ei hakka.
Suu olukord oli ikka väga jube , nii kuivanud suud ei tohiks kellelgi olla …  seda peaks ikka arst vaatama või hooldajad õed kes seal haruharva läbi käivad .  Korra päevas vaibavahetus see on siiski liiga vähe lamava  haige eest hoolitsemisel ..  Kui ei tule söötma siis vähemalt juua võiks ju inimisele pakkuda  Rääkisin keele olukorrast ühele venekeelsele õele seal  ja tema küsis mis sel keelel siis viga on ?
Siis ma tegin ema suu lahti ja käskisin ,et  keel on kuivanud kurgulakke kinni   siis teama ütles et see on maost ….. ehk…
Ma arvasin et äkki peaks midagi selle keelega tegema et määrida või on mingisugused vahendid  ja  mainisin glütseriini või midagi
 Äraminnes küsisin kas ma saaks midagi apteegist tuua  - siis nemad   ütlesid et meil on siin seda glütseriini ja järgminr päev oli purk pulkadega ema voodi juures . Ei tea kas oli kasu sellest et ma jootsin ja määrisin sellega suud ja huuli aga keel läks tunduvalt paremaks
.Esmaspäev siis   lõppes nii et tellisin takso  ja sõitsin suure bussiga vurrrrdi Silvi maja ette ja  Silvi tuli välja vastu ja   taksosõit maksis ainult 5 eurot ???????? Nii vähe
Pole ju harjunud eesti hindadega

Reis

Kohe alguses tahan öelda et nii meeldivat reisi pole minul selle  eluaja jooksul kunagi olnud .. Sain rääkida kõigest oma minijaga ja  saime fantastiliselt hästi läbi . Kuna reis oli siiski mitte lõbureis  vaid hästi palju jõudu ja närve nõudev siis muidugi  saan lisada ainult kiidusõnu oma armsale minijale kes toetas igal hetkel ja aitas ja oli igatpidi  tähelepanelik ja  väga hoolas
 Hommikul siis esmaspäeval 20 ndal ootasin juba Sandrat kott oli juba laupäeval valmis pakitud  . Kott oli väga raske  sest pakkisin palju riideid ja pesu ja ma ei teadnud kui kaua pean seal olema ja seepärast oli ööriided ja vahetusriided ja pesu parajas koguses,
'
 et ei peaks seal higiste riietega käima kui just vahepeal pesta  ei saa .
 Ja võin kohe ka ära märkida et kõike läkski vaja
Rohud ja kingitused sõbrannadele ja muud vajalikku hambaharja unustamata
Nii ja Sandra tuligi  hommikul päris varakult  Oli öö läbi laevas loksunud ja tulnud selle odava laevaga  kus rekamehed sõidavad ja oli öö läbi kuulanud  lainete loksumist. Õnneks läks kõik hästi  ja meie juures jõime kohvi ja hakkasime kohe edasi sõitma
'
Eerolt sain suudluse teele kaasa ja aitas koti auto peale kanda .
Tee Hämeenlinnast  Helsingisse  läks päris lõbusalt ja  vahejuhtumiteta . tundsin korra küll et on kõhus mingi urin    ja kerget pissihäda aga see ei olnud nii paha et oleks pidanud tegema metsapeatust
Jõusime Helsingisse õigeks ajaks ja seal sadama ümbruses ma ei oleks küll leida üles seda õiget kohta  kuhu vaja minna  ja isegi navigaator vahepeal ei osanud võtta mingit seisukohta et kuhu vaja minna , teed ju nii üles kaevatud seal Helsingis . Õnneks mu minijas on nii arukas ja tark tüdruk et oskas selles tohutus  liiklusrägastikus toime tulla ja juhtida  auto kindlalt sadamasse ja jäime tollipunkti seisma  oma järjekorda ootama .
 Aega läks päris palju aga  siis kui meie järjekord ette jõudis siis  Sandra seletas inglise keeles et  tal on kaasas invaliid ja et pääseksime kohe lifti ligidale oma autoga . Nii  ka oli ja auto peatus otse lifti ukse ees.

Ei olnud kuigi  raske tõusta autost teha paar sammu ja kohe sattus teele ette takistus mis oli peaaegu ületamatu
Selline vall- raudne vall  millest pidi üle ronima ….Noh  pusisin,  mis ma pusisin aga sain üle ka . Sõitsime üles ja istusime  akna juurde , jõime kohvi ja sõime võileiba .Ootasime  kuna  saabume Tallinna Vaatasime rahulikku merd ja oli tore Sandraga ka poest läbi käia ja ostsime minule huulepulga ja Lumene näokreemi mati mis punetavad kohad katab  . Tahtsin ka lõhna või deodoranti aga  siis tagasiteel otsustasin nii .
Rääkisime Oskarist ja  elust ja kõigest mis aga pähe tuli ja ei läinudki  kaua kui olime juba sadamas ja  pidimegi suunduma autosse
Mulle jäi meelde üks väike vanainimene kes sõitis edasi Peterburgi . Oli käinud Soomes pojal külas ja oli 92 aastane . Tema oli rulaatoriga ja talle ka reis meeldis , rääkisime nats juttu . Väga tubli pisikene vanainimene. Mõte jooksis aga kogu aeg oma ema peale ja kuidas me koos temaga mitmeid kordi laevaga reisisime .
 Kui Tallinna jõudsime oli ilm väga ilus … Teekond jätkus Viljandi poole
 Mäo kandis eksisime pisut ja sõitsime Paide peale aga saime aru et on midagi valesti ja saime õige teeotsa varsti jälle kätte , Esimest korda elus  ma tundsin et  tahan nii hirmsasti juba ema juurde .
 enne oli ikka nii et kui merelt Tallinn juba paistis siis tuli juba pisar silma ja juba tahtsin Tallinnasse ja oma armsasse Eestisse. aga nii kui juba istusin Viljandi bussi peale ja  mööda Tartu maanteed sõit algas  aukliku tee peal ja ruure raputamisega siis hääbus kiiresti mu tuhin ja kodumaa armastus ja tahtsin juba tagasi Hämeenlinna. Nii oli .
.
Nüüd aga tahtsin ema juurde , teadsin et see jääb meie viimaseks kohtumiseks aga ikkagi ootasin juba et pääsen ema kallistama  et ikka jõuaksin see oli ainuke mõte sest  võisin ju ka mitte jõuda
Tahtsin ikka jõuda
Sandraga oli nii hea ja turvaline sõita . Kuidas küll nii noor  armas laps oskab suurt autot juhtida ja olla nii hea autojuht
Nii ja siis oligi Viljandi  maakond ja lõpuks ka Viljandi -   Kõigepealt viskasimegi kotid   Silvi juurde ja kohe  edasi haiglasse .
Haiglas selline vahejuhtum et taas kunagine lapsevanem tundis mind ära ja küsis Sandralt et kas mu nimi on Nataly ja siis minule ütles et on Viljari ema , mulle tuli kohe meelde Pendis Viljar kes oli minu rühmas kunagi ja oli küll lapsena nii ilus poiss et  ei oska kohe  arvatagi kui kena noormees temast on sirgunud .  Nii tore oli ära tunda .
Sandraga läksime siis ema palatisse ja ema oligi seal üksinda palatis ja  sain kohe ema kallistama minna . Ausalt ma ei tea kas ta sai aru kes ma olen või ei saanud aga  mulle tundus et ta sai .  Ka Sandra   vaene  laps . pole vist kunagi näinud inimest sellises seisukorras ja pisarad tulid tal ka silmadesse ja  oli näha kui sügavalt ta kaasa tunneb .  Kallistasime seal ja mina jäin edasi ema juurde ja Sandra hakkas sõitma Tallinna poole
Ta veel oli muretsenud minu pärast et   mulle sealt takso kutsutakse kui ma tahan koju minna ja  rääkis ka Viljari emale et ta aitaks kui vaja ja ta tuligi abi pakkuma kuid ma ütlesin ära  sest tahtsin veel võimalikult kaua olla koos emaga  Ema oli nii abitu ja kui vaatasin voodilina alla siis ei tundnud ära  kui kõhnaks ta oli jäänud ja  kui peenikesed olid tema jalad ..

Organiseerimine algab

Kui minu vanem poeg  tööasjus Eestisse  tuli ja vanaema vaatama läks siis sai ta nii suure shoki  kõigest haiglas nähtust et ta hakkas asju ajama et mina saaks tulla ema juurde  kuna asi oli ikka läinud täiesti hulluks ja vanaema tervis oli läinud 100 % alla . Oli täiesti kokku kuivanud.
Esialgu sõimas ta valimatute sõnadega mind  et miks ma ei saa tulla ja hooldada vanaema  aidata teda .  Minu vastuväited et mina ei saa hooldaja olla kui ma ise saan vaevalt  liikuda ja ma ei lihtsalt pole võimeline midagi tegema et aidata . Ütlesin ka seda et miks ei tulnud minu juurest läbi ja oleksin saanud koos temaga Eestisse kuna minu jaoks ületamatu raskus  just need pikad terminalid kus mina lihtsalt ei tule toime  selliste pikkade vahemaade ületamisega oma keppidega .
Selle suure "kakluse tagajärjel " toimus siiski  organiseerimine ja minu kallis minija võttis ette selle teekonna  Stokholm -Turku-Hämeenlinna-Helsinki- Tallinn- Viljandi -Tallinn - Stokholm

Ema sünnipäev -viimane

Helistasin oma   vanadele töökaaslastele  Margele ja Heljule  või kirjutasin hoopis facebooki ja palusin ema sünnipäeval teda õnnitlema minna , kuna mul endal seda võimalust polnud siis pidin kasutama sõbrannade abi Nemad olid lahkesti nõus ja olen neile südamest  ääretult tänulik . Ema oli veel küllaltki adekvaatne, küsis nende nimesid . Sõbrannad andsid talle juua ja  joogist tundis ta puudust kogu aja kuna ta süüa ei saanud siis jook ikka läks tal alla, kui seda pakuti aga keegi seda seal  pakkumas ei käinud  nii tihedasti kui oleks olnud vaja .
Kokkuvõttes  kui ta 7 mail saabus  ja oli veel täiesti  rääkimisvõimeline ja võttis telefoni vastu  täiesti  jõukohaselt siis iga päevaga seal õhus läks tal halvemaks ja halvemaks ..  Enam ei tahtnud telefoni vastu võtta ega tahtnud ka rääkida .  Emadepäeval käis ema vaatamas ka minu vend . See juhtus ka peale seda kui olin teda korralikult läbi sõimanud . Ma ei tahaks sellel valusal teemal peatuda aga  korraks veel peatun  ja ütlen välja kõik mis arvan .  Hiljem 

ÕHK

Ema ise ei saanudki aru et on juba teises kohas .  Kui mina talle helistasin ja ütlesin et sind viiakse täna üle teise  haiglasse siis ta ütles et jah on saanud aru et midagi sebitakse ja voodilinasid vahetatakse .  Aga rääkimine telefoniga ja vastuvõtmine oli talle juba raske ja  oli ka tegemist sellega et kui aku oli tühi siis talle ei saadudki helistada ja mina helistasin õdedele ja siis laaditi tema telefoni ja  siis sai jälle rääkida .
 Pärast emaga rääkimist helistasin arstile ja mulle öeldi et ema oli juba hommikul üle viidud  teise kohta .    Seda ta muidugi ei saanudki aru .
No seda parem siis vähem hirmusid
 Aga hirmud tal olid ja seda rääkis ta nii minule kui ka oma sõbranna Valjale et tulgu talle järgi ja viigu koju ,
Kuna ema sünnipäev oli tulemas ja emadepäev siis tahtsin talle organiseerida lillekimpu ja helistasin lillekullerile ja leppisin kokku haigla osakonna juhataja Kadri Orasega  kes hiljem osutus  tuttavaks inimeseks (tema õde oli kunagi minu rühmas ). Tema lubas et toob lillekimbu minu emale sünnipäeval haigla lillepoest . Nii ta ka tegi 

Vanainimese kukkumine maksab elu

Nii, algas see kõik sellest et ema sattus haiglasse peale õnnetut kukkumist öösel kui käis vetsus siis kukkus muidugi sellest keegi ei tea miks ja kuidas see juhtus ja ka ema ei osanud sellele küsimusele vastata Kukkus aga nii õnnetult et keha jäi vannituppa ja jalad üle lävepaku koridori , nii ta oli seal senikaua kuni tuli sotstöötaja kes toob süüa.Kuna tema tuppa sisse ei saanud siis helistati mu endisele abikaasale ,temal oli võti ja ta tuli Viljandist  ja nii saadi ust maha lõhkumata lahti , Emale kutsuti kiirabi ja kuna oli nii kaua olnud pahas asendis siis jaladki olid täitsa tuimaks jäänud , Kohutavate valudega  võideldes läks ta kuidagi kiirabi meeste saatel trepistki veel alla. Ei viidud ei raami ega millegiga nagu mulle lubati kui helistasin samal ajal  kiirabi arstile ja öeldi et viiakse Viljandi kiirabisse.  Ja nii see vanainimese elukene hakkaski minema surma poole . Sellest kukkumisest ta ei toibunudki ja õnnetu kukkumine viis ema elu . Kukkumine toimuski 23 aprillil.
 Just kuu aega tagasi 23 märtsil suri tema noorem õde .Kuna sel perioodil oli ema tervis kehvakene siis me ei öelnudki seda talle  .
Helistasin   kiirabisse ja sain teada kuhu osakonda ema viidi
Helistasin emale ja uurisin kuidas ta ennast tunneb .
Ema vastas  veel ilusasti telefonile ja sai adekvaatselt aru kus ta on .
Ütles et on pikali ja voodi servad on üles tõstetud ja ta ei saa voodist välja
Järgmine päev sain tema raviarstilt teada  dr.Kruusilt et on puusaluu murd ja kahtlustas ka mikroinsulti ütles et ei söö ja teda söödetakse     Ma  ei imestanud kuna tean et emale haigla söögid ei maitse sest ise oskab valmistada väga maitsvat toitu . aga ka seda et ta lihtsalt pole võimeline lusikaga sööma kuna käed värisevad nii palju et  seal lusikal ei püsi mitte midagi sellise värina tagajärjel .  Sain ka aru et  raviarst oli viisakas inimene ja oskas suhelda muretseva  inimesega  ehk siis minuga . Täiesti uskumatult  viisakas oli .  Uskumatult seepärast et tuli tegemist teha ka just vastupidise käitumisega arstiga ,õnneks tema ei olnud minu ema raviarst ja oma nime ta ei julgenud avaldada.  Ja ma ei tahagi teada selle vastiku inimese nime …
  Ema ei viibinud  haiglas kaua 23 aprillist kuni 7 maini . Kaks nädalat , iga päevaga läks olukord halvemaks ,Korra  oli käinud füsioterapeut ja ema sai istuma aga sinna ka see jäi , Mingit  paremuse poole minemist ei olnud ja kui palju teda seal uuriti seda ma ei tea . Küsisin et kuhu jäi see puusaluumurd - vastati alguses et oli mõra ja pärast oli see mõra muutunud  põrutuseks .
Nii palju kui emaga rääkida sain  tema ütles et valusid pole aga jutt hakkas muutuma  psüühiliselt mitteadekvaatseks - igasugused hääled mida ta kuulis ja hirmud mida ta läbi elas .suutis mulle veel seda edasi anda ja rääkida  aga söömise kohta öeldi et keeldub ja rohtude kohta samuti keeldub  .  Lõpuks kahe nädala möödudes viidi ta lihtsalt tema enda  märkamata üle  lähedal asuvasse  õendushoolduskeskusesse ÕHK  nagu teda omavahel nimetati . Ema toimetati ÕHKu .


Minule helistas sotstöötaja ja  rääkis et peame hakkama mõtlema hooldekodu peale et koju ta enam üksinda jääda ei saa.  Rääkisin et meil on juba kokku lepitud Viiratsi hooldekoduga seal Mõnnaste teel ja koht on olemas  Seda asja ajas  mu vanem poeg oma isaga . Koht oli olemas . ja ette makstud juba kuuks ajaks .

Haigla arve saadeti minule ja mina maksin selle ära
Järgmine  elulõpu etapp  siis ÕHus

Kuidas ma Eestis käisin

Pikk pikk vahe on sisse tulnud ja ei oska kohe miskist otsast alustada .. Ehk oleks parem kui alustaks õige otsast peale, seal kus pooleli jäi- aga see on nii raske ja   ei tea kohe .
  See oligi nii ammu -nagu eelmises elus …
Peale ema sünnipäeva mis oli 13 mai .
Emmekene oli siis veel Viljandi õendushoolduskeskuses .. ja veel vastas minu telefonikõnele .. kuigi väga vaevaliselt … aga siiski vastas aga kui mina  20. ndal mail sinna jõudsin siis  oli juba  hilja , Ema oli väga vilets ja ma ei saanudki aru kas ta tundis mind ära või ei .. igatahes väljendada ta seda enam ei  suutnud …