Juba on märts peaaegu poole peal .. Kuidas need päevad küll kuluvad nii kiiresti? Mida head ma olen teinud ? Mitte midagi. Õnneks ma pole ka halba midagi teinud .. ei jaksakski teha . Õmblusmasin kolis tagasi kappi, ujumas pole käinud, ei jaksa. Pea on kogu aeg raske ja tahaks magada. Vist ikka tablettidest .
Öösiti näen igavesti lollakaid unenägusid, nagu see üleeilne uni kus kõndisin vee all ja hingasin - täiesti sain hingata ei tulnud mullikesi- ega midagi .. siis tegin vee all ukse lahti ja astusin riietusruumi nagu ühest ollusest teise . et nagu veest õhku . kusagilt ei tulnud vett sinna riietusruumi heh . Siis läksin riietuma ja märkasin, et mu aluspüksid on läinud - ja samas kuulsin, kui kusagil seina taga ema räägib oma lapsele, et miks sa need püksid võtsid - need pole sinu omad - poisike nii 4-5 a vana aga vastab, et ma proovin neid jalga --- minul nii häbi ei julge minn,a et oma aluskad tagasi küsida ... jube siis läksin ja avasin ukse ja astusin jälle vee alla, see oli nii kerge tunne, see õhust vee sisse astumine . Mitte nii- nagu astud basseini ülevalt alla vaid küljepealt ja kogukeha korraga ja saad näha mis vee all toimub ja saad samas hingata ka .. siis nägin miskipärast, et seal ukse juures ujuvad veel kalad ... uni läks veel edasi aga enam ei mäleta kõike ... eile nägin täiesti lollakat und koos bandiite ja tagaajamisega ja vanglaga ja muid selliseid asju veel millest ei julge/söanda kirjutadagi. Lollused. Ja iga jumala päev, või õieti öö ma näen midagi eriskummalist. Kõige rohkem hämmastab mind see, et ma olen kogu aeg nooruses - lapsepõlves lapsepõlvekodus . Koristan seal - sätin midagi ja oma lapsi näen ainult väiksena - lapselast pole veel kordagi unes näinud. Ega ka praegust meest . Ikka on endine mees unes . Oleme isegi leppinud temaga unes, kuigi see ei tule kõne allagi, sest mul on praegu väga hea mees ja teda ei vahetaks kunagi kellegi vastu .
Tuleks rutem suvi vähemalt kasvöi kevadki vöiks juba tulla .. tahaks juba istuda väljas ja nautida lillekesi ...
Öösiti näen igavesti lollakaid unenägusid, nagu see üleeilne uni kus kõndisin vee all ja hingasin - täiesti sain hingata ei tulnud mullikesi- ega midagi .. siis tegin vee all ukse lahti ja astusin riietusruumi nagu ühest ollusest teise . et nagu veest õhku . kusagilt ei tulnud vett sinna riietusruumi heh . Siis läksin riietuma ja märkasin, et mu aluspüksid on läinud - ja samas kuulsin, kui kusagil seina taga ema räägib oma lapsele, et miks sa need püksid võtsid - need pole sinu omad - poisike nii 4-5 a vana aga vastab, et ma proovin neid jalga --- minul nii häbi ei julge minn,a et oma aluskad tagasi küsida ... jube siis läksin ja avasin ukse ja astusin jälle vee alla, see oli nii kerge tunne, see õhust vee sisse astumine . Mitte nii- nagu astud basseini ülevalt alla vaid küljepealt ja kogukeha korraga ja saad näha mis vee all toimub ja saad samas hingata ka .. siis nägin miskipärast, et seal ukse juures ujuvad veel kalad ... uni läks veel edasi aga enam ei mäleta kõike ... eile nägin täiesti lollakat und koos bandiite ja tagaajamisega ja vanglaga ja muid selliseid asju veel millest ei julge/söanda kirjutadagi. Lollused. Ja iga jumala päev, või õieti öö ma näen midagi eriskummalist. Kõige rohkem hämmastab mind see, et ma olen kogu aeg nooruses - lapsepõlves lapsepõlvekodus . Koristan seal - sätin midagi ja oma lapsi näen ainult väiksena - lapselast pole veel kordagi unes näinud. Ega ka praegust meest . Ikka on endine mees unes . Oleme isegi leppinud temaga unes, kuigi see ei tule kõne allagi, sest mul on praegu väga hea mees ja teda ei vahetaks kunagi kellegi vastu .
Tuleks rutem suvi vähemalt kasvöi kevadki vöiks juba tulla .. tahaks juba istuda väljas ja nautida lillekesi ...
märtsikuus juba pisikesed pajuurvad väljas
aasalea ..naistepäevaks
Need segased unenäod ... ma arvan nõnda, et küllap need tulevad sellest, et Su oma nn sisemine ajaarvamine on sealmaal, et peaks juba tasapisi aiatööde-lainele lülituma, aga õueilm punnib vastu. Minul on küll nii, et kui ihu nõuab üht ja õue-aastaaeg ei ole koostööaldis, siis tekkivad sisepinged ja ka uni on häiritud.
VastaKustutaKüllap varsti-varsti ka sise- ja välitingimused üksteist toetama hakkavad!
Ma istutasin täna Sinu juurest toodud maitsetaimepotti lehtsalati, peterselli ja tilli. Natukeseks ajaks jälle roheline aknalaualt võtta. Sibul mu nn rõduaiakeses on ka päris tubli. Küüslauk oli kasvama läinud. Selle jagasin küünekesteks ja torkasin ka mulda. Küüslaugu lehed on ka päris tublid tervisehoidjad.
Ja küll ma olen ikka aina imetlenud Su rõdu ja rõdukaunistusi. Mina ei saaks küll mingeid päkapikukesi rõdupiirdele panna - kardan, et tugevam tuuleke puhuks nad sealt minema ja kukutaks katki....
Kallid Sulle ja .... vaid mõned päevad ongi veel jäänud kalendrikevadeni! Sära ikka silmadesse ja rõõmu südamesse, kullakesed!