Kõik me naised tahame ilusad olla aga igaühele ei ole geenidega antud kaunidus ja ilu. Ja nii me kannatame kogu elu kes on paks , kes on liiga pikk , kes liiga lühike kellel on koledad jalad, kellel on suur nina , kellel on juuksed hõredad ja kole näonahk . '
Aga me köik peame elama
Kui inimene on tore siis keegi ei pane neid iluvigu tähelegi .. kui just mitte mõni õelusehunnik.
Suhtled ju ikkagi inimesega -mitte tema jalaga vöi tema ninaga .
Ei aita siin mingi lõikus - kui oled ikka tõbras iseloomult siis oled . Iseloomu lõigata ei saa.
Sinu sisemus ei muutu kuigi jah eks mõnel vöib tõusta enesekindlus, suhtlemisjulgus aga sind tuntakse ikka endise sinuna. Midagi ei muutu ainult sinus eneses .Aga kas selle nimel tasub riskida eluga ? Et lihtsalt sul endal hea oleks ?
Ei tea , võib arvata nii ja naa... õeldakse ju et armasta ennast sellisena kui oled ja nagu emad teevad armastavad oma lapsi sellistena nagu nad ON
Need kes teevad operatsioone tervise pärast neist ma saan aru sest see on vajalik aga isegi kardan minna maovähenduslõikusele, äkki läheb midagi nihu.
Elamisejulgust sellisena nagu oled .
Minu arust võiks koolis rohkem rääkida nendest tagajärgedest mis kaasnevad sest noored ju koos eakaaslastega arutavad ja saavad ehk aru et see pole naljategu .
Seepärast ehk peaks ka vanemad rohkem oma lapsi kiitma ja "komplimentidega üle külvama" et lapses kasvab eneseusk ja julgus olla selline nagu ta on . Erit kui laps on aravöitu
Rinnad suuremaks ei pea alati löikama vaid saab ka joonistada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar