Sünnipäevapidu

Pean ikka ennast kokku võtma ja oma muljed sünnipäevast kirja panema. Võtan juba mitu päeva kõvasti  hoogu.

                             Ma ei saa aru, kuhu on kadunud 8 aastat? 
 Alles see oli, kui käisime Eeroga  Eestis, pidamas minu 50 a.  juubelit ja tõesti ma ei liialda, kui ütlen, et see oli just nagu eile .

8 aastat on pikk aeg ja  siis olin veel tööl ja  kõndida sain ka ilma abivahenditeta… aga eks haigus teeb oma töö.

 Iga jumala aasta ma luban, et ei pea sünnipäeva, aga ikka võtan ennast kokku ja hakkan möllama lauakatmisega . Niikaua kuni veel on vähegi jaksu ja tahtmist, siis ikka proovin oma sõbrannad kokku kutsuda ja pakkuda neile midagi head .  Isegi see  pole nii tähtis kui see, et saame kõik kokku  ühise laua taha .  Saame jutustada ja naerda ja toredaid aegu noorusest meenutada .

Reedel, kui oli õige päev, siis  oli selles mõttes hea, et  polnud oodata kedagi külla ja sain telefoniõnnitlusi , Skype õnnitlusi ja Facebooki õnnitlusi vastu võtta . Telefonis rääkisin nii Eesti , Soome, Rootsi ja Venemaaga.   Nii tore oli ka see, et minu kallis lapselaps Oskar ütles oma õrna häälega ”Palju õnne sünnipäevaks!” See võttis pisara silma .

  Laupäev möödus ettevalmistusi tehes  ja koristades ja pühapäeva hommikul hakkasin söögilauda ette  valmistama .  Kuna lubas sügise kohta hästi  ilusat ilma, siis tegelikult  plaanisime väljas grillida. 

 Tegin salateid, väikeseid  täidetud leivatshipse,  seeni,  leivatorte mitut sorti  ja hautatud hapukapsast lihaga ,  magusaid torte oli ka mitu  erinevat   ja grillimiseks oli  vorstikesi .

Kui kõik asjad lauale sättisin, siis jõudsin just veel pesta ja riided vahetada ja siis minu kallid ”mutid” tulidki , üks mees oli ka meil kamba peale .  Juba ukse taga hakkas 5 naise ja ühe mehe jõul  eestikeelne sünnipäevlaul kõlama ja  ruttasin vastu .  Nii armas .

Kui lilled ja kingitused olid üle antud, siis tegime pilti ka ja siis hakkasime arutama ja plaani pidama:   kas läheme õue ja viime  toidud ja nõud välja, või siis  igaüks paneb taldrikule mida soovib ja siis läheme  oma taldrikutega välja või sis istume hoopiski toas ja pärast, kui salatid maitstud -siis läheme välja.

Jäime siis nagu selle juurde, et  ei hakka seda kõike välja tassima. Toas ka  hea.

Kõigepealt tõstetigi shampanjaklaasid minu auks ja lauldi : Ta elagu-u-uu-u…..

 Naised olid toonud minule palju kingitusi : ilus lõhnaküünal ja kaart,  oma kätega kootud imeilus sall,mis oli pehme kui  lambatall ja hästi ilusat värvi ,  lõhn Today Tomorrow Always Forever. Väga hea lõhnaga  parfüümvesi,  kaelakee, lõhnakuulikesed dushiruumi,   ananassi ja gladioolid,  imekauni kaunistusega arbuus,  kuhu isegi pärlid olid kaunistuseks sisse lükitud.  See on niivõrd ilus kunstiteos, et seda on võimatu rikkuda ja  ära süüa. Veel oli imeilus roosat värvi  sügishortensia ..

Anneli Raivoga  oli just käinud Eestis ja toonud sealt Eestimaist söögikraami, kilu, heeringat, suitsuvorsti mitut sorti, leiba ja  ajakirja Saladused.

 Sünnipäev möödus meil nagu ikka väga lõbusat ja naerda sai pisarateni , ka tõsisemaid teemasid, mis on päevakorras arutasime nagu näiteks Kohvri röövimist  ja Ukraina teemat, aga põhiliselt ikka kõlas naer ja lõbus jutuvada .   Nii me seekord ei jõudnudki õue  ja grillisime toas  ahjus grilliprogrammiga … 

Pärast hakkas Tiina nõusid pesema ja Anneli vahetas ta välja, nii said mul nõud ka puhtaks ja jäi minule vähem koristamist .  Pärast istusime veel nats ja täitsime külalisteraamatut …  Lõpuks kui külalised ära läksid sain ka mina nats pikali visata ja jalakesed  ülespoole tõsta , väsinud olin küll, aga nii hea meel oli . Sünnipäev õnnestus väga hästi.  

Nii toredaid sõpru pole  arvatavasti igaühel ja mul on vedanud, et olen leidnud siin Soomes just need toredad, lahked, sõbralikud, heatahtlikud, rõõmsameelsed  ja huumorisoonega  inimesed enda ümber. Ma võin alati loota ja alati abi ka küsida kui vaja, proovin muidugi  seda teha äärmiselt harva, aga ära öelnud abist pole veel keegi kordagi, pigem vastupidi, naised igati pakuvad  oma lahket abi . Ku iikka   inimesel juhtub nii, et mõne terviserikke tõttu peab  jääma koju  nelja seina vahele, oma häda ja igapäevase valudega,  siis olen kindel, et ilma sõprade poolehoiu ja   abita on ikka paganama raske elust rõõmu tunda ja jääda positiivseks.  
Ja minul on õnneks olemas need toredad  sõbrad.  
Ja muidugi, ma olen äärmiselt tänulik teile mu armsad ”mutid” . Aitäh, et  tulite ja mu päeva toredaks ja meeldejäävaks muutsite … Kohtumiseni taas.

Väga palju sõpru on mul ka facebookis ja sinna tulnud kaardid korjasin kõik koos heade soovidega kokku ja siin nad on   .