Aeg ei peatu --- see on nii seatud
Juba 39
Missugune olin mina 39 aastaselt?
Mida olin selleks ajaks saavutanud ?
Ainuke asi millega saan uhkust tunda on see, et olen 39 aastase poja ema .
Teine poeg on mul ka, aga tema on natuke noorem ja temast räägime teinekord ..
Tegelikult olengi väga õnnelik selle poolest, et näen kuidas vanem poeg hoolitseb oma pere eest . Tahaplaanile on jäetud sõbrad, mis olid teismeeas tähtsad ja ainutähtsad ja muud sugulased ,aga oma pere on esikohal nr 1 . Ja see on minu arust parim mis võib olla elus ... ja muidugi tervise eest hoolitsemine.
Väga palju tehakse poja peres sporti . Lapsega rulluiskudel, lapsega uiskudel , lapsega ratastega, lapsega jooksmas , lapsega ujumas .. lapsega ronimas kaljudest üles... muidugi on ema ka kaasas
Lapsega igal pool.
Mina, kui invaliidist vanaema, ei saa oma panust anda muuga, kui suure armastusega nende vastu . Armastan väga oma lapsi peredega ja lapselast ...
Mingu neil alati hästi ja õnnelikult ja turvaliselt, kõik mida ette võtavad
PALJU ÕNNE KALLIS POJAKENE SÜNNIPÄEVA PUHUL !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar