eile lõikasin natuke petuuniaid tagasi
punaste kollektiiv (kollektsioon)
sõbranna Helgi tõi raamatu , pool on juba läbi loetud
Tuhanded ja tuhanded on jätnud Eestimaa, leidnud endale uue töö, kodu ja elu välismaal. On tekkinud väikese Eesti rahva suur kild, keda võiks kutsuda uuteks väliseestlasteks. Me ei isegi tea, kui palju selliseid inimesi on, rääkimata siis sellest, kes nad on, miks nad läksid, kuidas neil on läinud. Ometi on need inimesed meie keskelt, meie kõrvalt ja lähedalt. Igaühel neist on oma lugu. Need lood on aga veel jutustamata. Seda lünka asusime täima. Otsisime igal moel kontakte uute väliseestlastega, et küsida, kas nad on valmis ise midagi kirja panema. Vajadusel aitasid neid ajakirjanikud. Lõpuks kogunes 44 lugu 19 riigist. Ning lisaks palju huvitavaid fotosid, mis samuti raamatusse jõudsid. Iga uue väliseestlase lugu on erinev ja kordumatu, kuid eks kohtab üldistki. Üllatuslikult vähe kerkis pinnale äramineku põhipõhjusena rõhutatult võimalus teenida välismaal rohkem kui Eestis. Maailm on Eesti inimese jaoks lahti läinud. Ning paljud tahavadki seda maailma vaadata – ehk nii näeb Eestitki.
Sirel iga päevaga ilusam
saabas kölbab vaasiks
suveturg õhtupoolikul
Hämeenlinna kirik
Käisime pangas asju ajamas
Mu laps sündis Hämes 1,5a tagasi, kena linn. Seal sai ikka korduvalt käidud enne kui pärast. Eriti kena on Häme kindlus, sinna tahan kindlasti tagasi minna.
VastaKustuta