Eile tõi mees mulle lillekimbu
Tuleb välja❤ et me oleme abielus olnud juba 15 ❤❤❤aastat ja 1 aasta enne seda elasime koos .. nii et aeg ei ole väga pikk võrreldes meie vanusega, aga, et minu esimene abielu kestis ka vähem kui 15 aastat ja viis viimast aastat- need olid juba väga halvad aastad, et neid ei tahaks kohe meenutadagi -ega arvestada abieluaastateks .. ja on paare kes elavad 60 aastat koos ja rohkemgi siis minu 15 aastat nendega võrreldes on veel köömes ..
Aga seda ma ütlen, tsjort poberi pazhalusta et parem lühikest aega olla abielus ja õnnelikult,❤ kui pikka aega ja õnnetult . On ju ?.
Noorena unistasin just sellisest abielust et üks kord ja elu lõpuni, et vanaduses ka sama inimene oleks kõrval kes noorenagi ja koos vananeda, käia käest kinni mererannal päikeseloojangu ajal ehhhh aga ega ei saa kõike mida tahad .. vale inimesega ei taha koos elada ja koos vananeda ammugi mitte ..
💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟
Eile sain ka valmis eeltäidetud deklaratsiooni lehe , kirjutasin sinna peale eestist saadud pensioni ja saatsin tagasi Hämeenlinna Tulu ja maksuametisse , et siis arvutasin kokku et Eestist sain eelneval aastal pensioni 3686,27 millest läks tulumaks maha 737,30 ja mina sain siis puhtalt kätte pensioni 2948,97 on siis 245,74 keskmine kuu pension see on siiski tõusnud sest alguses, kui hakkasin saama siis oli see summa 140 midagi .. Eelmisel aastal 2017 sain ka jaanuaris suurema summa kahe üleeelmise aasta kohta mis jäid saamata siis kui arsti pabereid saatsin invaliidsuse määramise kohta üleeelm aasta dets nov jäi see summa saamata ja sain siis tagantjärgi jaanuaris seepärast ka see suurem summa , tegelt see 400 € siis sellevõrra suurem .
Ja see on siis tänu selle 27 aasta töö eest lasteaias, kus tuli igapäevaselt laste elu ja tervise eest vastutada ja hoolitseda ... õnneks armastasin oma tööd ja oleks seda ka ilma rahata teinud ,sest lastega oli lihtsalt nii tore.
Aga ilma rahata ju ka ei saanud olla , pidi need kopikad siis vastu võtma .. Meil oli juba siis 80-ndatel , 90- ndatel aastatel lasteaias nii erineva sissetulekuga inimesi , saime ju kõik väikest palka aga mõned elasid päris rikkalt, oli mida selga panna ja mida süüa, osa olid hästi abiellunud ja said seetõttu rohkem lubada . Osadel oli isegi oma auto . Käisid autoga tööl, teist osa vedasid mehed tööle ja kolmandad käisid jala. Osad elasid vanemate rahakoti peal s t . kodus ja ei pidanud maksma üüri ega söögi eest .. osadel oli isegi oma maja , osad aga ( tegelt üks meie töötaja ) käisid aga mitme koha peal tööl ja suurendasid selliselt oma sissetulekut ... ja oli see võimalus ka .. Aga mina kuulusin vaeste klassi sest mul polnud midagi selga panna, ega jalga panna. isegi pidudele ei saanud minna, sest polnud midagi selga panna , asi natuke muutus, kui mees hakkas välismaal tööl käima ja tõi sealt asju ja riideid ka, siis hakkasin rohkem rohku panema riietele , õmblesin palju ise ja siis tulid ka need esimesed kirbukad .. kust sai muretsetud esimesed väljamaa asjad . Jah seoses sellega ka muidugi et olin paks siis ka polnud midagi saada paksukestele ju ei õmmeldud sel ajal oli väga raske saada midagi ja kui ise õmmelda oskasid siis kuidagiviisi sai tuldud toime , osad riided lihtsalt mis selga ei mahtunud aga olid ilusad ja meeldisid löikasin . külgede pealt lõhki ja õmblesin kiilud vahele , selle nipi õpetas mulle ema ... päris ilusti läks siis selga ja polnud aru saada, et midagi on muutunud . Vot selline elu oli ...
💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟
meie pulmaastapäeva puhul . Tuleb välja❤ et me oleme abielus olnud juba 15 ❤❤❤aastat ja 1 aasta enne seda elasime koos .. nii et aeg ei ole väga pikk võrreldes meie vanusega, aga, et minu esimene abielu kestis ka vähem kui 15 aastat ja viis viimast aastat- need olid juba väga halvad aastad, et neid ei tahaks kohe meenutadagi -ega arvestada abieluaastateks .. ja on paare kes elavad 60 aastat koos ja rohkemgi siis minu 15 aastat nendega võrreldes on veel köömes ..
Aga seda ma ütlen, tsjort poberi pazhalusta et parem lühikest aega olla abielus ja õnnelikult,❤ kui pikka aega ja õnnetult . On ju ?.
Noorena unistasin just sellisest abielust et üks kord ja elu lõpuni, et vanaduses ka sama inimene oleks kõrval kes noorenagi ja koos vananeda, käia käest kinni mererannal päikeseloojangu ajal ehhhh aga ega ei saa kõike mida tahad .. vale inimesega ei taha koos elada ja koos vananeda ammugi mitte ..
💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟💟
Eile sain ka valmis eeltäidetud deklaratsiooni lehe , kirjutasin sinna peale eestist saadud pensioni ja saatsin tagasi Hämeenlinna Tulu ja maksuametisse , et siis arvutasin kokku et Eestist sain eelneval aastal pensioni 3686,27 millest läks tulumaks maha 737,30 ja mina sain siis puhtalt kätte pensioni 2948,97 on siis 245,74 keskmine kuu pension see on siiski tõusnud sest alguses, kui hakkasin saama siis oli see summa 140 midagi .. Eelmisel aastal 2017 sain ka jaanuaris suurema summa kahe üleeelmise aasta kohta mis jäid saamata siis kui arsti pabereid saatsin invaliidsuse määramise kohta üleeelm aasta dets nov jäi see summa saamata ja sain siis tagantjärgi jaanuaris seepärast ka see suurem summa , tegelt see 400 € siis sellevõrra suurem .
Ja see on siis tänu selle 27 aasta töö eest lasteaias, kus tuli igapäevaselt laste elu ja tervise eest vastutada ja hoolitseda ... õnneks armastasin oma tööd ja oleks seda ka ilma rahata teinud ,sest lastega oli lihtsalt nii tore.
Aga ilma rahata ju ka ei saanud olla , pidi need kopikad siis vastu võtma .. Meil oli juba siis 80-ndatel , 90- ndatel aastatel lasteaias nii erineva sissetulekuga inimesi , saime ju kõik väikest palka aga mõned elasid päris rikkalt, oli mida selga panna ja mida süüa, osa olid hästi abiellunud ja said seetõttu rohkem lubada . Osadel oli isegi oma auto . Käisid autoga tööl, teist osa vedasid mehed tööle ja kolmandad käisid jala. Osad elasid vanemate rahakoti peal s t . kodus ja ei pidanud maksma üüri ega söögi eest .. osadel oli isegi oma maja , osad aga ( tegelt üks meie töötaja ) käisid aga mitme koha peal tööl ja suurendasid selliselt oma sissetulekut ... ja oli see võimalus ka .. Aga mina kuulusin vaeste klassi sest mul polnud midagi selga panna, ega jalga panna. isegi pidudele ei saanud minna, sest polnud midagi selga panna , asi natuke muutus, kui mees hakkas välismaal tööl käima ja tõi sealt asju ja riideid ka, siis hakkasin rohkem rohku panema riietele , õmblesin palju ise ja siis tulid ka need esimesed kirbukad .. kust sai muretsetud esimesed väljamaa asjad . Jah seoses sellega ka muidugi et olin paks siis ka polnud midagi saada paksukestele ju ei õmmeldud sel ajal oli väga raske saada midagi ja kui ise õmmelda oskasid siis kuidagiviisi sai tuldud toime , osad riided lihtsalt mis selga ei mahtunud aga olid ilusad ja meeldisid löikasin . külgede pealt lõhki ja õmblesin kiilud vahele , selle nipi õpetas mulle ema ... päris ilusti läks siis selga ja polnud aru saada, et midagi on muutunud . Vot selline elu oli ...
Õnne teile, kullakesed, tänasesse ja igasse tulevasse päeva, nädalasse, kuusse ja aastasse!
VastaKustuta