****************
************
********
*****************
Raamat räägib Imre Aljase ümbermaailmareisist.
Paljud unistavad. Imre Aljas võttis kätte ja tegi ära – purjetas oma väikese paadiga ümber maailma. See on raamat sellest, kuidas ka mees, kes pole purjesportlane ega meremees võib ümber maailma seilata. See raamat on julgustus igaühele, kes tahab midagi suurt ette võtta.
**************************
******************
see poiss kes minu käest kinni hoiab ongi kirjutanud selle raamatu ...
↓
*****************
Imre, Martin, Veiko Kokk ,Jaak Aader , Oliver, Urmas Markko Virkkunen Riho Peterson Martti
Nimedest mõned võivad olla täiesti valed ka sest 40 aastat on mööda läinud sellest
ja siin see kuulus purjetaja nüüd
**
***********
***********
***********************
Seal tagapool istub meie lasteaia juhataja Ella Pross kes on surnud juba ammu ja tema kõrval meie rühma söögitädi Anna ,nagu teda siis ametlikult nimetati ja meie maja metoodik Maie Ravell
ma ei tea kas maiparaad või oktoobripidu, see oli veel sellel ajal kohustuslik programm ja pidime veel onukesest Leninist laulma.
Juhataja valvas ka et ikka
partiootlikud oleme .
Meil oli Tallinnas Sütiste teel näidislastepäevakodu kuhu ma juhtusin peale kooli lõpetamist kolmeks aastaks kohustuslikult töötama asuma .. sel ajal oli kohustus töötada kolm aastat peale kooli lõpetamist . Meil käis alatasa ekskursioone igast maailmaotsast ja meelde jäid ikkagi jaapanlased ja hiinlased kuna nad olid kõik niisama pikad/ lühikesed) nagu meie lasteaia vanema
rühma lapsed ja kogu aeg pildistasid ja pildistasid .
*************************
****************
***********
****
Siin tüdrukuid kah
ülevalt alla
Katrin Sutt
aitäh et kirjutasid Kati , parandasin oma vea ...
Kristi Kaarus
Lilian
Katre
Monika Rajandu
Jaana Tasane
************************
Oi , ma olen nii õnnelik et see kunagine pisike poiss Imre on olnud minu elus tähtsal kohal ja on edaspidigi .. Olen uhke tema üle .. Kuigi mina sain koos temaga aega veeta aastal 1977/78 seegi jättis jälje ja kustumatu mälestuse ...
ja siin stiilinäide .... kopitud netist
↓
Väljasõit oli 02.sept kl 16 Noblessnerist. Plaanitud oli seda juba pikemalt, talvest alates. Täpset teekonda ma ei ole paika pannud, lähen nagu saan. Kindel on see, et mul on kõige vajalikum asi olemas - aeg. Vaba aeg. Kuna ma olin purjetanud (enne hetkeseisu) üldse kokku umbes 3000 miili, mis on üpris vähe, siis kõva häälega oma eesmärki ma välja pole hüüdnud.
Ei ole mõtet praegu ka kaagutada Eile sain Põhjameres põhjatuult vähemalt 15 m/s. Laine lükkas maale lähemale ja rohkem mere poole ei olnud võimalik kurssi hoida. Olin tormi tulekust teadlik, kuid hetkel kui sobiv sadam oli traaversis (Borkumi saar, Saksa), oli vastutuul pluss hoovus. Ma ei oleks sinna saanud. Siin on tingimused Läänemerest erinevad ja edasi purjetades on hoopis teistsugused. Seepärast hoian madalat profiili. Niipalju eesmärgist, et saaks sooja vette ja ei peaks kraanaga jahti välja tõstma.
Kohe esimesel ööl tuulutas väga hästi ja Osmussaare kõrval oleks plaanitud pikk sõit ära lõppenud. Oli iseeneslik halss. Groodi poom käib
Bellatrixil piisava varuga üle pea, aga leitvaagen on kokpitis ja soot viskas mu teise poordi. Hea et üle ei lennanud, maandusin küljega vastu serva. Hingata oli raske ja tõmbas keha tuimaks. Ma ei teadnud, kas ribid (ok, roided) jäid terveks, aga otsustasin ikka edasi minna, sest kipsi sel puhul ju nagunii ei panda. Nüüd, kaks nädalat hiljem, olen enamvähem terve.
Gotland tuli kiirelt kätte, Herrviki sadamas sain kohalikult kalurilt jälle kala. Lest oli turistile 5€ kilo, merel praadides on see ülihea.
Uskumatult ilusad septembriilmad jätkusid ja järgmine peatus oli Bornholmi põhjapoolses otsas. Sadama nimi Hammerhavnen. Oleksin heameelega Ronnes käinud, kuid ei viitsinud sinna krüssata. Käib Haamrisadam ka, PriitV polegi siingi käinud Siin on suure raha eest väikest sadamat tuunitud. Moodsad sadamamajakesed, räästata katused ja kaldus harjaga, hall laudis, roostevabad torxid jne. Arvan selle suvalise väikesadama järgi, et kogu Bornholm on väga ilus ja korras. Järgmine eskaadrisõit võiks just siia tulla.
Terve igavik merel loksumist, groodi kokku-lahti pakkimist, navigeerimist ja trammiliikluse vältimist ja jõudsime Saksa Fehmarni saarele. Selle lõunakülje alt läbi minnes saab miile Kielini kõvasti vähemaks. Lisaks veel suure kaarsilla alt läbi purjetada.
Peale seda jäime tuulega hätta, oli vastu ja kõva, keerasime peitu Lippe sadamasse. Olgu öeldud, et Saksamaa sadamad, vähemalt väiksemad, on hinnaga 8-12 eurtsi ja selles võib sisalduda veel elekter ja duss! Wifit aga ei saaks suure raha eest ka mitte.
Lippes toimus järgmisel päeval fritsude merelahingu õppus. Kuulsin küll vägevat mürinat, aga arvasin, et mäetööstus või midagi sellist. RIB sõitis kõrvale ja viisakalt kuid kindlalt kästi tagasi pöörduda. Õppused kestavad nädal aega!
Järgmisel hommikul kavatsesin enne lahingut jalga lasta. Tõusin raskustega kella peale, oli pime ja udune hommik. Panin masina käima, lasin otsad lahti ja lükkasin vööri jalaga eemale. Kuid see ei liikunud! Proovisin üht -ja teistmoodi, andsin käiku ja kõigutasin, aga B liikuma ei hakanud. Järelikult olin kiiluga põhjas. Seal on vist pehme mudane põhi, sest mingit kolksumist ei olnud. Ega´s midagi, peab ootama vee tõusmist. See oli tuulest tingitud veetaseme muutus.
Kieli kanal oli mu esimene reisieesmärk. Et kui siia jõuan, vaatan mis edasi. Aga kõik oli hästi, need 700M ei olnud hullu midagi. Kanali maks on kuni 33 jalasele 12 eurot. Seda saab maksta automaadis ainult sularahas. Kanalit motoriseerisime kaks päeva, öösel võib liikuda ainult lootsiga. Nägin lähedalt neid suuri kolle, keda ma pimedas kardan;) Ühel oli vabaparras kõrgem kui 40-jalase mast!
Kanali lõpus on Elbe jõgi, mis vahepeal voolab tagurpidi, sõltuvalt meretasemest. Me olime peal õigel ajal, Bellatrix pani nõrgas vastutuules krüssu 7,8 sõlme. Ühe merepoi juures nägin asja olemust. Poi taga vesi mulises ja kees, see oleks nagu edasi sõitnud. Poil oli kiiluvesi taga! Elbe on mere pruunikaks värvinud, nagu Pärnus.
Põhjameri! Päike paistis, vesi oli kena roheka värvusega, temp 17 kraadi ja hästi soolane. Tormijutt on eespool kirjas.
Hetkel oleme Hollandis Ijmuidenis, väljas läänekas lammutab, kohviku aknad värisevad ja ennustuse järgi olen siin veel mitu päeva. Mulle sobib, sest ma pole Amsteredamis varem käinud.
Tüdrukute pildil olen üleval esimene mina,siis nimega Katrin Sutt.
VastaKustuta