Sügis - tere sügis !

Õues taas langevad kollased lehed
ja külmemalt puhub tuul
kogu loodusel üll on sügise ehted
ja sügise naeratus suul

 

Leinavad rohelist kuube puud
ja linnud rändavad sooja
ei ole ka karudel teha nüüd muud
kui silm sättida talveuneks looja
Nüüd loodus raskest tööst veidi puhkab
et olla valmis kevadeks uueks
kui soe päike maast jälle üle uhkab
ja loodus saab paitatud soojast tuulest
Seniks nautigem värvilist lehtedesadu
milles sügis tasaselt sõuab
ei ole ju kevad kuskile kadund
ja peagi temagi tagasi jõuab

 

See olen mina,

kes tuulise ilmaga su aknale koputab.
See olen mina,
kes külmetab su käed,
kogu suve südamest irvitades välja raputab.
Ma tahaksin pihuks ja põrmuks
kiskuda suvise looduse,
kas kuuled, kui lärmakalt su aknale koputan?
Olen halb,
on selliseks kord juba loodus loonud mu loomuse.
Avan akna,
kogu suve südamest välja sul raputan!

 

 

Igal sügisel uuesti sünnib

 niiskete kollaste lehtede hõng

 igal sügisel tuul laande  kõnnib,

 teejuhiks härmane ämblikulõng.

 

 

Igal sügisel uuesti algab

    valgete kurgede kaugeletee.

    Ikka linde on kolmnurkses salgas,

    kellele uued on linnad ja veed.

 

 

    Ikka kooliteel lehvitab kastan -

    kollased kindad on kõikumas puus.

    Igal sügisel astrilast kastab

   värske,noor vihm.Ja ka aster on uus.

 

 

Iga sügis on nagu ime-

värvitud taevad ja värvikad maad...

 Igal sügisel pilviku nime

 esimest korda üks laps kuulda saab.

Leelo  Tungal