HURRAAAAA
POJA SAI 32 AASTASEKS
issand kas tõesti , lapsekene juba mul 32 aastane .. . Poja elab minust kaugel ja viimati nägin teda paar aastat tagasi kui käisin emal külas Eestis .
Hommikul helistasin pojale ja laulsin meie sünnipäevalaulu , seda traditsiooni ei taha lõhkuda ja laulan seda iga aasta mõlemale lapsele ja lapselapsele ka kui suuremaks saab ... Poja naeris ja ütles naljatledes, et tal on juba kopp ees sellest laulust ,aga ma arvan, et tegelikult tal oli hea meel, kui see laul jälle torust talle kõlas .. ütles, et venna oli ka helistanud ja talle laulnud ...
ma nii mäletan kuidas hakkasime esimese mehega (laste isaga seda laulu traditsiooniliselt laulma iga aasta pereliikmete sünnipäevadel . Mehel oli kitarr ka ja lilled olid tooli peal ja kingitused ja kaart ja tort küünaldega. Hiilisime sünnipäevalapse voodi juurde kui ta veel magas , panime küünlad põlema ja alustasime laulmist :
Nii palju kui meres vett ...
Sünnipäevalaps ärkas ( vahest muidugi oli juba enne üleval, aga tasakesi ootas teki all kui me tuleme ) ja ringutas ja harutas siis kingitused lahti ...
Oh see oli nii ammu ja ikka meeles.
Siis aga lagunes pere . Meie issi leidis uue naise ja kolis minema meie juurest - traditsiooni jätkasin mina üksi edasi - ja jätkan ka edasi, kuigi täiskasvanud meestel on kopp ees, aga mina ei jäta sest minu lapsed on minule kõige kallimad ja ikka minu pisikesed musikesed ... ja ma tahan, et nad edasi laulaksid oma lastele ja lastelastele seda minu laulu ..
.
POJA SAI 32 AASTASEKS
issand kas tõesti , lapsekene juba mul 32 aastane .. . Poja elab minust kaugel ja viimati nägin teda paar aastat tagasi kui käisin emal külas Eestis .
Hommikul helistasin pojale ja laulsin meie sünnipäevalaulu , seda traditsiooni ei taha lõhkuda ja laulan seda iga aasta mõlemale lapsele ja lapselapsele ka kui suuremaks saab ... Poja naeris ja ütles naljatledes, et tal on juba kopp ees sellest laulust ,aga ma arvan, et tegelikult tal oli hea meel, kui see laul jälle torust talle kõlas .. ütles, et venna oli ka helistanud ja talle laulnud ...
ma nii mäletan kuidas hakkasime esimese mehega (laste isaga seda laulu traditsiooniliselt laulma iga aasta pereliikmete sünnipäevadel . Mehel oli kitarr ka ja lilled olid tooli peal ja kingitused ja kaart ja tort küünaldega. Hiilisime sünnipäevalapse voodi juurde kui ta veel magas , panime küünlad põlema ja alustasime laulmist :
Nii palju kui meres vett ...
Sünnipäevalaps ärkas ( vahest muidugi oli juba enne üleval, aga tasakesi ootas teki all kui me tuleme ) ja ringutas ja harutas siis kingitused lahti ...
Oh see oli nii ammu ja ikka meeles.
Siis aga lagunes pere . Meie issi leidis uue naise ja kolis minema meie juurest - traditsiooni jätkasin mina üksi edasi - ja jätkan ka edasi, kuigi täiskasvanud meestel on kopp ees, aga mina ei jäta sest minu lapsed on minule kõige kallimad ja ikka minu pisikesed musikesed ... ja ma tahan, et nad edasi laulaksid oma lastele ja lastelastele seda minu laulu ..
.
Eks meie lapsed jäävad meile ikka lasteks. Olgu nad siis 30 või 60.Mul on samuti siiamaani pilt silmade ees, kui 90 aastane vanaema mu üle 70-ne aastasele isale teki peale pani ja põrutas meile, kes me olime juba suurte laste emad, et olge tasa, isa magab. Iga ema kaitseb oma last, aga naljakas oli ja armas.
VastaKustutaMinu vanem laps sai ka juulis 33 ja vahel tunnen, et oleksime nagu sõbrannad, sest arutame omavahel igasuguseid pereasju ja tema noorem õde s.t minu noorem laps on tema vanemast lapsest ainult 4 aastat vanem nii, et meil on jututeemasid küll.
Sünnipäevatraditsioonid on armsad. Meil olid ka. Nüüd ka lapsed laiali, aga midagi on ikka säilinud.
Lasteaias on meil ka oma rühma sünnipäeva laul. Laulsin suvel oma paarilisele seda läbi telefoni, sest tal oli sünnipäev ja tema ka rõõmustas, et nii hea kuulda.
mina laulan ka oma lastele alati
VastaKustutamõni mu tuttav on pahandanud , et miks laulan lastelaulu neile
aga sellele tuttavale ma enam ei laula, lihtsalt soovin õnne
aga teistele ikka laulan
see sünnipäeva laulu traditsioon on nii tore, kuigi mulle enam ei laula keegi , laulan teistele ikka