Tere tulemast blogisse



Tere tulemast minu blogisse . Oleksin väga rõõmus kui jätaksite minule siia blogisse maha märgi, et olete siin käinud ja lugenud minu ülestähendusi . Selle eest oleksin väga tänulik

4. veebr 2013

Runebergi päev 5.02.

Soomes tähistatakse 5. veebruaril Runebergi päeva.
Johan Ludvig, sündis, kui isa oli merel. Isa nägi Johanit esimest korda, kui poeg oli kolmeaastane. Poeg suitsetas väikest piipu. Seepeale andis isa talle oma suurt piipu, nii et Johanil hakkas paha ja ta kunagi enam ei suitsetanud (küll aga nuusutas hiljem regulaarselt tubakat). Aastal 1823 tuli isal majanduslike raskuste tõttu maja maha müüa. Ta õppis Turu, Vaasa ja Oulu ülikoolides filosoofiat ja vanu keeli. Ta abiellus 1831. aastal ja kolis Helsingisse. 1838. aastal kolis ta perega Porvoosse, kus ta sai gümnaasiumi rooma kirjanduse lektori koha. 1842. aastast oli kreeka keele lektor. 1863. aastal sai ta halvatuse ja veetis ülejäänud elu voodihaigena. Tema luulekogu "Lipnik Ståli lood" avaluuletus "Vårt land" on Paavo Cajanderi tõlkes Soome hümni sõnadeks. Soomes tähistatakse 5. veebruaril Runebergi päeva. Ja siis süüakse traditsioonilist Runebergi kooki Runebergi koogid, mis on nime saanud soome rahvusluuletaja Johan Ludvig Runebergi (1804-1877) järgi, äratavad huvi eelkõige tänu neid pea poolteist sajandit saatnud legendile. Runebergi pere, kus kasvas kaheksa last, pidi aeg-ajalt üsna kitsalt läbi ajama. Luuletaja naine Fredrika tahtis aga kehvadest aegadest hoolimata armastatud mehele midagi maitsvat pakkuda. Et jahu nappis, lisas ta sellele köögikappidest leitud saia-, küpsise- ja leivapuru ning üllatas abikaasat hommikulauas koogikestega. Iga aasta 5. veebruaril, luuletaja sünniaastapäeval, tähistavad põhjanaabrid Runebergi päeva. Siis on traditsioonilised koogid müügil kohvikutes ja kauplustes, neid küpsetatakse ka kodudes.

Tänavu õpetas Soome naisteorganisatsiooni Uudenmaan Marttat kodumajandusõpetaja Anne Lempinen sel päeval Tampere majas tartlasi Runebergi kooke küpsetama.

  Runebergi koogid I

  100 g margariini või võid 1 dl suhkrut või fariinsuhkrut 1 muna 1 dl nisujahu 1 dl riivsaia ½ dl mandlipuru 1 tl küpsetuspulbrit 1 tilk mõrumandliõli (või veidi mandliessentsi) Kaunistuseks: vaarikamoosi suhkruglasuuri (tuhksuhkrust ja veest või sidrunimahlast)

  Vahusta rasvaine suhkruga, lisa muna. Sega kuivained omavahel ja lisa taignale. Tõsta taigen pabervormidesse, vajuta taigna keskele süvend ja pane sinna vaarikamoosi. Küpseta 200-kraadises kuumuses 15-20 minutit. Pisut jahtunud koogile tõsta kaunistuseks moositäpp, selle ümber pigista suhkruglasuurist rõngas.

Runebergi koogid II

1 muna 1 dl suhkrut 1 dl rõõska koort 125 g võid või margariini 1 dl jahvatatud mandleid 1 dl piparkoogipuru 1 dl riivleiba 1 dl riivsaia 1 dl nisujahu 1 tl küpsetuspulbrit (1-2 tilka mõrumandliõli või mandliessentsi) Kaunistuseks: moosi, suhkruglasuuri

Vahusta muna ja suhkur. Lisa rõõsk koor ja sulatatud jahtunud rasvaine. Sega kuivained ja küpsetuspulber ning lisa taignale. Jaga taigen umbes 12 sirgeservalisse metall- või tavalisse pabervormi. Küpseta 200-kraadises kuumuses 15-20 minutit. Tõsta igale koogile pisut moosi ja pigista selle ümber glasuurirõngas. (TPM)" allikas: Tartu Postimees 10. veebruar 2000

 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar