Oi kui kaua ma ei ole kirjutanud , kogu aprillikuu ja peaaegu pool maikuust .. Aprill läkski liiga ruttu, aprilli kõige tähtsam sündmus oligi pulmaaastapäev .. Ja see oli juba 18 nes. Poleks ise küll uskunud 18 aastat tagasi et see meie kooselu nii kaua kestab .
Aga tänusõnad pean siin ütlema minu mehele, kes pole alla vandunud ja kõik minu kapriisid rahulikult üle elanud. Nii hea on elada rahuliku mehega . Võiks arvata et igav aga ei, ega minu vanuses enam ei taha möllu ega rahmeldamist . Hea kui kõik kulgeb vaikselt ,rahulikult ja liigse närvipingeta .
Sest mis on siin elus tähtis .... tervis rahu ja rahulolu.
Rahu on siis, kui tead, et lastel on kõik hästi. 😊See on ma arvan emale kõige kõige tähtsam.
Rahu on siis kui saad istuda koos mehega diivanil vaadates aknast välja ja olla lihtsalt vait .. isegi telekas ei mängi ja ainult akna taga puu oksad vaikselt kahisemas või kõvasti õõtsutades ja linnud laulmas või päris vait .... see on abikaasana nii tähtis. Mõni ei kestaks seda vaikust üle ühe minuti. Mulle meeldib .. ja tundub ,et ka mu mehele ..
Rahu on, kui ei pea mõtlema olmemuredele. 😊
Rahu on, kui süda on rahul . 😊
Tervisemured on muidugi selles vanuses juba loomulik osa elust ja eriti veel sel juhul kui oled kogu elu ebatervislikult elanud .. Ei ole sportinud, ega kehakaalust hoolinud .. Võiks ju nii mõelda, et oleks siis nooruses elanud teistmoodi- siis oleks praegu parem tervis, aga pole mõtet hakata midagi oletama ..
Mis on see on ..
Tean, et olen ise oma hädades süüdi, aga ennast süüdistada ju ka ei ole meelepärane tegevus , alati on kergem teisi süüdistada .. Seepärast jätame ka selle mure muretsemata ..
Selline vaikne, rahulik elu ei sobi paljudele aktiivsetele ja tublidele tragidele ettevõtlikele ja tervetele vanuritele .. Minu eakaaslased on veel väga krapsid mutid, kortse on palju- aga tervis on hea ja jalad liiguvad .. Ja mina olen rõõmus- et neil hästi läheb , paremini kui minul mõnes mõttes . Aga kadedust ma ei tunne , ma olen tänulik selle eest mis mul on ja rõõmus selle üle mis teistel on .
Üks hea sõbranna tegi eelmisel aastal maikuu algul läbi maovähendamise operatsiooni ja nüüd aasta pärast tema pilte vaadates olen mõelnud, et kui tubli ja tragi ta on ja kui ilus ta nüüd on ja ilu ei olegi selle asja juures kõige tähtsam vaid et kui kergelt ta ennast tunneb ----
Üks ainuke aasta ja selline kilode koorem seljast maha saadud. Nüüd muidugi on vaja seda hoida, aga stiimul selleks on ju olemas ... igapäevane hea tuju ja rahulolu ..
Teise sõbranna sünnipäeva oleksin eaaegu ära unustanud ja tegelikult unustasingi ja tänu sellele et meie ühine tuttav kirjutas ja tuletas meelde , tänu sellele pääsesin suuremast häbist . ei ole veel 20 aasta jooksul kordagi unustanud parima sõbranna sünnipäeva ... Ehk see aps ka ajada vanuse kaela .😂. heheheh, aga hästi läks, et sain sõbranna kätte ja sain õnnitleda teda .
Täna on pinginaabri sünnipäev . Võhma koolis olime pinginaabrid 7 ja 8 klassis ja pidime koos minema sisseastumiseksamitele Tallinnasse Pisi- Pedasse , aga läksin sinna kahjuks üksi . Pinginaaber valis kondiitri ameti ... Pinginaabri nimi oli Terje . aasta on pildil nii 1968 vist
Jah, mõnele sobib tormine meri ja teisele jällegi vaikne rahusadam. Mulle, nagu Sullegi see teine variant ja tõesti võime tõdeda, et meie tahtmised on ses osas täide läinud! Igatahes .. pikki, südamesoojusest pakatavaid aastaid teile, kullakallid!
VastaKustuta