Suve nukker lõpp on käes ning me siia
kauemaks jääda ei või...
Kuid nüüdsest iga päev
saad mult kirju ning nendes
ütlen sull' kõik.
Suvi jahedust on täis viimsel päeval,
kuid soojust palju ta tõi.
Kui vaikisin ka siis,
oma kirjades sulle
ütlen ma kõik.
Sind kohtan päevapaistes,
ja kuulen kõikjal su häält...
Sa viibid veelgi mu juures,
kui suvi kaugele jääb.
Jätkub kirjades me suur, kaunis suvi...
Lihtsam see olla ju võiks,
kuid siis, kui teineteist
taas näeme detsembris,
on lõpuks öeldud kõik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar