Seoses lastekaitsepäevaga tuli mulle meelde üks inimene, kes mind konkreetrselt kaitses, kui ma lapsena ei täitnud ema käsku ja selle eest sain peksa. See inimene tuli vahele ja ma olin selle eest talle väga tänulik. Peksa sain alatihti, oli siis põhjust või mitte ... abi ei osanud paluda kelleltki. Peksa sain niikaua kuni läksin Tallinnasse õppima peale 8 klassi lõpetamist . Siis olin vaba. Peksust.
Lastekaitsepäev peaks olema iga päev, mitte ainult kord aastas .
Laste elu on mõnikord ikka väga raske. Suurena oskad ennast kaitsta ise, aga laps seda ei suuda, ta ei saa midagi teha, kui purjus isa talle rusikatega, rihmaga, vitsaga, kepiga talle kallale tuleb ja ema ei suuda ka kaitsta, sest emal murdis ta käeluu ja ema saab ise peksa kui julgeb piiksuda .
Mis te arvate sellest kui isa lapse kodust välja ajab sellepärast, et tütar julges küsida 10 rubla lõpupeo kleidi riide jaoks, mis koolist küsiti , sest riie osteti/telliti kogu klassi tüdrukutele ühtemoodi ...
Praegusel ajal enam lapsi peksta ei lubata, natuke ehk ka jälgitakse seda aga kas alati ...
Kooliõpetajad ehk tunnevad huvi ja selgitavad lastele, et kui kodus purjus isa märatseb PEAB laps abi paluma ja teada andma .. ja mis siis tehakse - kas seda isa karistatakse- vaevalt - kannatab laps sest nn. "lastekaitsjad" lähevad ja võtavad lapse oma kodust ja viivad kuhugile mujale, aga seda ükski laps ju ei taha. Palun viige see peksja isa minema ... Sellega te ei saa hakkama . Aga kerge on laps ära võtta ja minema toimetada.
Ilmaelu on ülekohtune .
Head lastekaitsepäeva täiskasvanud inimesed ja mõelge mis te teete.
Minu pisike pastakakogu (sinised )
mille lubasin Elina sulle
tuleta meelde, kui järgmine kord meile tuled '
ehk saan sulle ka lisa
Mina ei taha oma lapsepõlvest rääkida ....
VastaKustutaAga need pastakad ...... no ma ei tea küll, mida ma pean nüüd tegema või kuidas asja korraldama, et taas kord teie juurde jõuda.....
See on ikka imelik küll (ei sõltu pastakatest! :) ), et alles ju olin seal, aga juba igatsen jälle!