Ma isegi ei mäleta eriti kuidas see juhtus, et me hakkasime üksteisele kaarte saatma pühade puhul , mulle üldse meeldis väga saata kaarte juba noorenagi ja seepärast ehk tahtsin teda sellega tänada, et ta meiega nii tore ja sõbralik oli, et mulle nii hinge jäi ...
Minu arust see oli juba siis, kui ma abiellusin ja Viljandisse kolisin, kui me kirjutama hakkasime .
Siis tekkis kaardi kõrvale ka kiri ja nii me kirjasõpradeks oleme jäänud ... Mulle väga meeldivad tema kirjad ja alati on palju küsimusi, millele on hea vastata . Ise ju ei tule selle peale alati, mis teist inimest võiks huvitada ja oma asjadega pealetükkiv ei ole tahtnud olla, seepärast on nii hea, et saan kirjutada sellest, mis teist inimest rohkem huvitab.
Oma vanuse kohta on ta äärmiselt aktiivne, teab kõik maailma asju ja on eluaeg meditsiini alal töötanud ja teab sellest valdkonnast palju ja rohkem. Käib paljudel üritustel ja oskab neist sügavuti ja huvitavalt kirjutada. Suhtlusringkond on tal ka päris lai, käib sõpradel abiski veel ja reisib ka väga kaugele.
Kurb on lugeda tema kirjadest, et ristitütar talle äärmiselt harva endast märku annab paari sõnaga.
Ei kirjuta endast, oma elust- olust, perest vaid levitab jumalasõna ja õnnistust. Kooli ajal ta usuga sinasõber ei olnud ja meil oli üldse keelatud kirikus käia, eriti jõulude aeg, kui proovisime salaja sisse saada, oli ühiskonna õpetaja ukse peal märkmikuga nimesid üles kirjutamas, õudne .
Nii palju siis sellest .
Olen sõbrannale teinud korduvalt ettepanekuid, et ta hooliks natuke rohkem oma ristiemast ja kirjutaks või helistaks talle .. aga kas sellest abi on ?
No ma ei tea , ma lihtsalt olen üldse lapsest peale väga armastanud vanainimesi ja tahtnud nende eest hoolitseda ...
Emaga on mul eriline side - olen lapsest saadik emaga olnud väga avameelne ja ehk liigagi nagu mu esimene mees mulle selgeks tegi, et ei pea emale kõigest rääkima - siis tõmbusin natuke tagasi ... Aga ma ei tea, kas on veel selliseid inimesi või sellist kogemust, et emaga kaks korda päevas Skype kaudu jutustada . Kogu aasta peale seda, kui ema sai Skype oligi nii, et ikka hommikul ja õhtul võtsime ühendust - siis hakkas tasapisi üle ääre ajama, juba sest kõik jutud juba ammu räägitud, aga noh hea küsida ikka, et kas on kõik ok .. kuna ma elan ka kaugemal ja külla ei saa minna tervise tõttu siis on hea võimalus näost näkku näha ja rahuneda, kui kõik on ok. Ja kui on midagi häda, siis mõtleme kahekesi ikka midagi välja .
Täna ongi eesti kalendris Usupuhastuspüha - kes teab või ei tea sellest pühast , minule täiesti mõttetu püha, ma ei saa aru miks ta on kantud tavalise inimese nimepäevade kalendrisse, võiks ju olla kirikupühad omaette kalendris, kes soovib - saab tähistada neid kirikupühasid mis meile võõramad. Pole see ka Martinite nimepäev, kelle järgi see püha on alguse saanud( Martin Luther- kes 1517 aastal kinnitas seinale mingi paberilipaka ) mõttetu teadmine, miks ma peaksin seda teadma ja pühitsema, või miks lutterlased peaksid seda pühitsema - see oli nii ammu muidu ka mõttetu ja nii tähtsusetu minu jaoks - ma ei tea ühtki inimest ka kes tunneksid sellest päevast rõõmuvõi teaks sellest midagi lähemalt. Teisiti kui varsti algav halloween - meie keeles kõrvitsapüha,ka mõttetu ja võõras, aga seda vähemalt kusagil maailmas tähistatakse ja hästi lõbusalt ja marineeritud kõrvits on tõesti väga väga maitsev ....
♥
♥
♥
.JPG)
Marineeritud
kõrvits
1 kg kõrvitsatükke
0.75 l vett
(4 kl)
300 kuni 400
g suhkrut (1,5-2 kl)
6 kuni 8 tk
nelgitera
veidi kaneelikoort
(tükike ingverit)
3 sl. äädikas
(30%)
Tõsta kuuma marinaadi sisse kõrvitsatükikesi
ainult üks kiht ja keeda kaanega suletud nõus tasasel tulel, kuni tükid on
peaaegu pehmed.
Pehmust
proovi puutikuga.
Kõrvitsatükid tõsta vahukulbiga purki.
Kui kõik tükid on purgis, keeda marinaadi veel
mõni minut ja vala kõrvitsatükkidele peale.
Sule purk
kohe.
1,1-1,2 kg puhastatud kõrvitsast ja ½
liitrist marinaadist saab 3 pooleliitrist purki kõrvitsahoidist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar