Ikka ja jälle kirjutan kui hea oli minu kunagine klassijuhataja. Ikka ja jälle on põhjust . Sain sünnipäevakaardi pisikese viivitusega - oli juhtunud potsatama naabri postkasti ..
Kui avasin ümbriku ei oodanud et nutma puhken ... Nii armas
Minu 5 klassi plika pilt kleebitud juurde õnnitlusele mille minu armas õpetaja on oma hoolika käekirjaga kirjutanud ... kuidas saab ollagi nii ilus käekiri ..
Täna helistasin ja tänasin teda . Vestlesime elust ja kõigest , Tõdesime et meil mõlemil on rollaator . No vot kuhu oleme jõudnud ... Aga olen õnnelik, et nii kõrges vanuses minu armas õpetaja elab veel ja minu ema on elus ja mis muud paremat veel tahta ..
Mõned õpetajad ei unune kunagi ja samamoodi mäletavad nemadki paljusid asju, mis südame soojaks teevad.
VastaKustutaMinul oli samuti väga tore eesti keele õpetaja, kelle poeg oli tihti tema tundides kaasas ja me saime päris palju naerda. Nüüd käivad sama poisi lapsed meie lasteaias ja minu kunagine eesti keele õpetaja käib vahel neil järgi. On juba väga eakas, aga ikka mäletab kõike.
noorema tütre kooli lõpetamisel oli ka vahva juhtum. Mu kõik 4 last on käinud ühes koolis ja kui kolmas laps esimesse klassi läks, siis õpetaja naeriski, et teie nimelisi on siin juba nii palju minu käe alt läbi käinud ja mu mees ütles siis, et teate üks tuleb veel, aga ausõna tema on viimane.Kui ma siis tütre lõpuaktusel tänukirja läksin vastu võtma, siis klassijuhataja tuletaski seda meelde. Tal oli see 19 aastat meeles seisnud. See oli nii armas, et ajas nutma.
Mõned inimesed ja juhtumid ei unune tõesti.
Tõsi mis tõsi, ega neid inimesi ei olegi nii palju, kellega oleme suhelnud mingil ajajärgul meie elust ja kes meil siis elu lõpuni meeles püsivad .. Aga õpetaja on üks nendest - kunagi kaua aega tagasi lapsepõlves läbielatu ja saab nii hästi meeles seista .... tore .
Kustuta