Maasikad polegi veel päris valmis, minu kallid sõbrannad käisid põllu peal korjamas ja tõid minulegi ja ütlesid, et suurem osa maasikatest veel päris rohelised nii, et hooaeg alles algab .
Oi, mul oli nii hea meel, kui mulle toodi ilusaid suuri ja nii magusaid maasikaid, et isegi mees sõi kausitäie koos jäätisega .. muidu tavaliselt sööb paar tükki ja kõik, aga maasikates ju nii palju rauda, et neid on lausa kohustuslik süüa kui allergiat ei juhtu olema.
Aitäh kallid sõbrannad Made ja Anneli Raivoga, kes ka vaatamata oma katkisele käele hoolega põllul maasikaid korjas.
põllul oli teisigi korjajaid
siin on näha, et suurem osa on rohelised alles
Oi, mul oli nii hea meel, kui mulle toodi ilusaid suuri ja nii magusaid maasikaid, et isegi mees sõi kausitäie koos jäätisega .. muidu tavaliselt sööb paar tükki ja kõik, aga maasikates ju nii palju rauda, et neid on lausa kohustuslik süüa kui allergiat ei juhtu olema.
Aitäh kallid sõbrannad Made ja Anneli Raivoga, kes ka vaatamata oma katkisele käele hoolega põllul maasikaid korjas.
Ma ei ole juba vähemalt 15 -20 aastat keetnud moosi . Viimati mäletan keetsin kui lapsed olid väikesed aga siis ka juba vähem Kui jääb marju üle- pistan nemad kilekotti või karpidesse ja sügavkülma.
Vanasti ei olnud sügavkülmasid .
Ma mäletan neid keldris isa poolt ehitatud ja ema poolt täislaotud seina äärde ehitatud suuri ja pikki riiuleid täis moose , vaarika , maasika, mustika, pohla, jõhvika, mustsõstra, punasesõstra, õuna jne jne . All olid salved täis oma põllul kasvatatud porgandikastidega , peetide ja kapsastega
Teisel pool oli selline suur 3m x 2m suur salv kartulitega, mida siis meie- lapsed- pidime talvel mitu korda läbi sorteerima, idudest puhastama . kõrval seisid hiiglamasuured tünnid hapendatud kurkide ja hapukapsaga, kuhu oli sisse topitud ka õunu mis olid eriti delikatessid ... mmm .
Iga päev ikka toodi keldrist midagi söögilauale .
Suhkrut osteti suurte kartulikottidega ... seda läks ikka ämbri marjade peale peale ämber suhkrut .. kohutav mõelda, et me sõime ju need moosid ju siis talve jooksul ära ka, kas kookide, tortide, pirukatega.
Korra mäletan käisin naabrimehe aiast korjamas mustsõstraid ( ta ise ei tahtnud ) ja tahtsin keeta mahla ilma suhkruta , mina korjasin ja ema pakkus oma abi muudkui toas keetis mahla, pärast avastasin ,et ta oli siiski suhkruga kõik ära rikkunud
Kuigi ma keelasin kategooriliselt et mitte mingil juhul suhkrut ja ma ei saanudki mahla. Olin nii vihane .
Katsu sa siis normaalses kehakaalus püsida, kui suhkrut sisse ajada kartulikottide viisi .. lapsena ju sööd seda mida sulle ette antakse ja siis kui organism on üleküllastunud suhkru ja soolaga , on juba raske midagi ette võtta ilma, et kapitaalselt midagi muudad . Aga see kapitaalne muutmine tekitab veel suuremat nälga magusa ja soolase järgi ja kui korra patustad siis on kõik untsus ja suured pingutused asjatud .
Head sõbrad on elus suur väärtus! :)
VastaKustutaMinul aga praegu käsil elu esimene maasikamoosi keetmine. Nii juhtub, kui ema on alati olemas ja ise teha tahab. Nüüd kui olen endale saanud päris oma kodu, saan ka ise oma köögis talvevarudele mõelda. Tunne on hea ja köögist tulev lõhn veel parem. :)
Mõtlesin, et selleks aastaks maasikaisu ära söödud, aga .... näh, pole veel sugugi - kohe, kui neid ahvatlevaid pilte nägin, oli vesi suus jälle! ♡
VastaKustuta